Uudiskiri nr. 38

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 1991-o

Varasem kaubamärk

Baojaam

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „BAO YAM + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon on seisukohal, et võrreldavate kaubamärkide visuaalne erinevus esineb vaid sõnade keskel ja vähem silmatorkavalt. Foneetiliselt on kaubamärgid veelgi sarnasemad, kuivõrd tähed „J“ ja „Y“ häälduvad identselt. Võõrkeelse tarbija, sh turisti jaoks, kes eestikeelseid topelt-vokaale ei tunne, ei pruugi kaubamärgid foneetiliselt üldse erineda. Komisjon leiab, et semantiliselt on sõnad „Baojaam“ ja „BAO YAM“ Eesti tarbijaile tähenduseta, seega on võrreldavad tähised ka semantiliselt sarnased.

Kuigi taotleja kaubamärk sisaldab lisaks sõnadele „BAO YAM“ veel ka sõnu „ASIAN RESTAURANT“, on need sõnad esitatud oluliselt väiksemas kirjas ja jäävad tagaplaanile; seejuures viitavad need elemendid otseselt taotletavate teenuste omadustele ega ole seega eristusvõimelised.

Taotleja kaubamärgis sisalduvad kujunduslikud elemendid ei ole komisjoni hinnangul samuti piisavalt meeldejäävad ja turul tavapärasest eristuvad selleks, et taotleja kaubamärki vaidlustaja varasemast kaubamärgist eristada.

Seoses vaidlustaja ja taotleja kaubamärkidega hõlmatud klassi 43 teenustega leiab komisjon, et kõik võrreldavad teenused kuuluvad toitlustusteenuste alla, seega on tegemist samaliigiliste, suuresti ka identsete teenustega.

Komisjoni hinnangul on käesoleval juhul tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas taotleja kaubamärgi assotsieerumine vaidlustaja varasema kaubamärgiga.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Otsus nr 1996-o

Varasem kaubamärk

MOLECULE

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „M MOLECULE PERFUME SPACE + kuju“ registreerimise vaidlustamine (kiirendatud menetlus).

Vaidlustaja leiab, et taotleja kaubamärk „M MOLECULE PERFUME SPACE + kuju“ on äravahetamiseni sarnane vaidlustaja varasema kaubamärgiga „MOLECULE“. Lisaks on taotleja kaubad klassis 3 hõlmatud vaidlustaja varasema kaubamärgiga kaitstud kaupadega klassis 3.

Patendiamet edastas vaidlustusavalduse esitamise kohta teate vaidlustatud kaubamärgi omanikule. Omanik ei ole oma esindajat teatanud, mistõttu komisjon kohaldab kiirendatud menetlust. Komisjon rahuldab sel juhul lõppmenetluse korras avalduse oma otsust põhjendamata selles osas, milles see ei ole ilmselt põhjendamatu.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

II Tühistamisavaldused

Otsus nr 1873-o

Vaidlustatud kaubamärk

Avaldus kaubamärgi „vürtsid + kuju“ omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

Varasemaks õiguseks, millest tuleneb avaldaja õigustatus vaidlustatud kaubamärgi suhtes, on käesolevas vaidluses autoriõigus. Avaldaja on esitanud tõendid selle kohta, et vaidlustatud kaubamärgiga identne tähis on avaldaja poolt kasutamiseks välja töötatud Eesti Kunstiakadeemiaga sõlmitud arendustegevuse lepingu alusel ja on avaldajale üle antud. Vastavalt arendustegevuse lepingu lisale läks kaubamärgi omandiõigus üle EKA-lt avaldajale. Sama lisa kohaselt andis autor avaldajale ainuõiguse teose kaitsmiseks pädevale asutusele avalduse esitamiseks, sh kaubamärgi registreerimiseks.

Kuigi komisjon ei pidanud vaidlustatud tähisega identse või sarnase tähise kasutamist avaldaja poolt piisavaks selleks, et lugeda seda üldtuntust omandanuks, ei ole kahtlust, et avaldaja on EKA poolt tema tellimusel välja töötatud ja üle antud tähist kasutanud.

Komisjon peab tõepäraseks avaldaja seisukohta, et avaldaja ei ole seaduses ettenähtud korras andnud luba vaidlustatud kaubamärgi registreerimiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab komisjon, et vaidlustatud kaubamärgi registreerimise taotlemine omanike poolt on toimunud pahauskselt ning seega on alus vaidlustatud kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul viie aasta jooksul pärast kaubamärgi agendi või esindaja nimele registreerimisest teada saamist õigus esitada komisjonile avaldus kaubamärgi endale üleandmise nõudes. Komisjon leiab aga, et avaldajat, kellele ei kuulu Eestis ega välismaal vaidlustatud kaubamärgiga identset või sarnast registreeritud või üldtuntud kaubamärki, ei saa pidada „asjaomase kaubamärgi omanikuks“. Kui oleks tunnistatud kaubamärgi üldtuntust Eestis, oleks olukord teistsugune.

Tühistamisavaldus rahuldati ning on aluseks kaubamärgi registrist kustutamisele.

III KAEBUSED

Otsus nr 1971/1972-o

Kaebused kaubamärkide „asendimärk takso“ ja „asendimärk takso“ registreerimisest osalise keeldumise kohta.

Komisjon ei nõustu kaebaja seisukohtadega kõnealuste kaubamärkide kirjeldavuse kohta kaebaja esile toodud põhjusel, et kujutiskaubamärgi kirjeldavus on piiritletud ennekõike eluliste objektide elutruu kujutamisega kaubamärgi koosseisus. Samuti ei nõustu komisjon kaebajaga selles, et ruudustiku logo kirjeldavana käsitlemiseks peaks olema üheselt selge, et tegemist on ametliku sümboliga. Eelviidatud küsimustes kaebajaga mittenõustumine ei ole samas aga olulise tähtsusega, kuna käesoleval juhul tuleneb kaebaja kaubamärkide mittekirjeldavus komisjoni hinnangul ilmsest tõsiasjast, et malelaua ruudustikku meenutaval logol puudub olemuslik seos taksoteenustega.

Kui Patendiamet peaks leidma, et seoses taksoteenustega on tavapäraseks kujunenud malelaua mustrist lähtuvate ruudustike kasutamine kui selline, tuleb eraldi hinnata, kas ka konkreetselt kaebaja kaubamärkides sisalduv logo on tavapärane.

Komisjon möönab, et pelgalt varasemate kaubamärgiregistreeringute olemasolu ei saa olla automaatselt hilisemate kaubamärkide registreerimise õigustuseks. Siiski tuleb käesoleval juhul silmas pidada, et kaubamärkide „asendimärk takso“ keskse elemendiga põhimõtteliselt identne tähis on olnud registreeritud käesolevaks ajaks juba üle 25 aasta. Seejuures on kõnealune kujutiskaubamärk registreeritud must-valgena, mis tulenevalt toona kehtinud kaubamärgiseadusest tähendab, et nimetatud kaubamärk annab ainuõiguse keelata kaubamärgi kasutamist kolmandate isikute poolt mis tahes värvikombinatsioonides.

Täiendavalt, kui Patendiamet pärast kõigi asjaolude kaalumist leiab, et kaebaja ruudustiku logo on tavapärane, tuleb Patendiametil hinnata, kas kaebaja kaubamärgid võivad olla taotluste esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena omandanud eristusvõime või saanud üldtuntuks.

Lisaks eeltoodule leiab komisjon, et Patendiameti poolne keeldumine muuta taotletud kaubamärkide liik asendimärgist muud liiki märgiks on olnud õigustamatu juba sel põhjusel, et selle keeldumise põhjust ei olnud taotlejale piisavalt selgitatud.

Kaebused rahuldati.

KOHTULAHENDID

Riigikohtu tsiviilkolleegium, kohtuasi nr 2-18-3445

Hagi tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks ja disainilahenduse õiguste kasutamisest hoidumiseks.

Hageja on tuntud mootorsõidukite, sh Mercedes-Benz tootja, kellele kuulub palju registreeritud tööstusdisainilahendusi. Kostja on Eesti äriühing, mis tegeleb mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüügiga.

Maksu- ja Tolliamet teatas 5. veebruaril 2018 hagejale, et kauba läbivaatuse käigus on kinni peetud 16 hageja disainiga valuvelge. MTA teatise kohaselt on kauba saajaks kostja.

Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes endiselt selle üle, kas kostja tegevusele koopiavelgede müümisel kohaldub nn „parandamistingimus“. Ühenduse disainimääruse järgi ei ole ühenduse disainilahendusena kaitstav mitmeosalise toote koostisosa moodustav disainilahendus, mida on kasutatud selle mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks.

Riigikohus kordas kolleegiumi seisukohta asja eelmisel arutamisel märkides, et kolleegiumi arvates ei saa velgede komplektina müümisest iseenesest järeldada, et neid müüakse kasutamiseks muul eesmärgil kui parandamiseks ja seega „parandamistingimus“ ei kohaldu. Kolleegium leiab, et ka olukorras, kus kostja müüks koopiavelgi üksnes komplektina, ei oleks välistatud „parandamistingimuse“ kohaldamine, kui velgede müük toimub sõiduauto esialgse välimuse taastamiseks ja on „parandamistingimusega“ kooskõlas.

Pooled vaidlevad lisaks selle üle, kas kostja imporditud koopiavelgede nihke erinevus 4-5 mm välistab „parandamistingimuse“ kohaldamise. Mõõtude erinevus toob üldjuhul kaasa selle, et asendusosa ei ole originaalosaga visuaalselt identne, mis välistab „parandamistingimusele“ tuginemise. Samas praegusel juhul on kohtud tuvastanud (ja pooled ei vaidle selle üle), et velje nihke erinevus ei ole visuaalselt märgatav ning kostja koopiaveljed ei erine visuaalselt hageja originaalvelgedest.

Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohus jättis koopiavelgede hävitamise nõude õigesti rahuldamata ning kas kostja kodulehele lisatud teave täidab nõutava hoolsuskohustuse.

Kolleegiumi seisukohalt leidis ringkonnakohus põhjendatult, et hävitamise asemel piisab sellest, et kostjat kohustatakse hoiduma hageja õiguste rikkumisest tulevikus.

Kolleegium leiab lisaks, et ringkonnakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et kostja teavitused on piisavad, et lugeda hoolsuskohustuse osaks olev teavitamiskohustus täidetuks. Teavitustest on aru saada, et müüdav toode ei ole originaaltoode, see sisaldab kellelegi teisele kuuluvat disainilahendust ning seda on lubatud kasutada üksnes mingi teise toote parandamisel selle esialgse välimuse taastamiseks.

Hageja tugineb kassatsioonkaebuses ka sellele, et ringkonnakohus jättis vääralt osaliselt rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat tulevikus rikkumistest hoiduma. Hageja leiab, et  ringkonnakohus oleks pidanud selle nõude osas resolutsiooni sõnastama selliselt, et väljendi „visuaalselt sarnased“ asemel oleks kasutatud väljendit „visuaalselt identsed“. Kolleegium otsustas ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni vastavalt muuta.

Kassatsioonikaebus rahuldati osaliselt.

Pärnu Maakohus, kohtuasi nr 2-20-6075

Hagi kahju hüvitamiseks ning nõue kohustamiseks tulevikus hoiduma kaubamärkide „Bad Boys Blue“ ja „The Real Bad Boys Blue“ õigusvastasest kasutamisest.

Kostja korraldas meelelahutusliku ürituse nimega ,,15/02 Bad Boys Blue Pärnu Kuursaalis!”. Ürituse reklaamimisel on kasutatud hagejale kuuluvaid kaubamärke „Bad Boys Blue“ ja „The Real Bad Boys Blue“. Kohus leiab, et tõele ei vasta kostja väide, et kostja korraldas ja reklaamis üksnes Herb Maccoy esinemist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei viidata plakatil ega Facebook’i postituses Herb McCoy’le kui endisele The Real Bad Boys Blue solistile. Viis, kuidas kostja üritus reklaamis, lubab üheselt järeldada, et kostja püüdis teadlikult jätta avalikkusele mulje, et esineb tuntud bänd, mitte selle endine liige. Seega on kostja kasutanud hagejale kuuluvaid kaubamärke ilma viimase nõusolekuta tulu teenimise eesmärgil.

Kostja pidi teadma, et tal ei ole õigust kaubamärgina registreeritud nimesid ilma kaubamärgi õiguse omaja nõusolekuta kasutada ja ta pidi teadma, et rikub hageja õigusi. Seega on kostja käitumine käsitatav hageja õiguste tahtliku rikkumisena.

Hageja ei ole faktiliste asjaoludena esile toonud ega tõendanud, et kostja rikub jätkuvalt hagejale kuuluvaid kaubamärgiõigusi. Vastupidi – hageja esindaja kohtuistungil selgitas, et samal päeval, kui hageja esitas kostjale nõudekirja, eemaldas kostja kõik viited Bad Boys Blue nimele. Hageja ei ole esile toonud, et kostja kavatseb Bad Boys Blue või The Real Bad Boys Blue nime kasutades reklaamida uut kontserti või muud üritust.

Hagi rahuldati osaliselt.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109