Uudiskiri nr. 46

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 2106-o

Kaubamärgi „Lorupi Kvartal“ registreerimise vaidlustamine.

Nii varasem kui vaidlustatud kaubamärk on sõnamärgid. Varasem kaubamärk koosneb ühest eristus võimelisest sõnast „LORUP“, mis on ühtlasi selle kaubamärgi visuaalselt domineeriv, ainus hääldatav ja meeldejäetav element. Selle sõna tähendus on seotud Johannes Lorupi poolt rajatud klaasitööstusega, mille kunagise asukoha kinnistut valdab vaidlustaja; Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel on tegemist kõnekeelse sünonüümiga sõnale „loru“. Vaidlustatud kaubamärk koosneb sõnadest „Lorupi kvartal“, millest esimene element on omastavakäändeline vorm samast sõnast või nimest „Lorup“. Vaidlustatud kaubamärgi teine element „kvartal“ on vähemalt kinnisvarateenuste suhtes väga madala eristusvõimega. Visuaalselt domineerivaks saab pidada üksnes eristusvõimelisemat sõna „Lorupi“, milles esineb varasem kaubamärk tervikuna.

Ka foneetiliselt sisaldub varasem kaubamärk tervikuna vaidlustatud kaubamärgis.

Tähenduslikult on võrreldavate kaubamärkide domineerivamad ja eristuvamad elemendid identsed.

Kuna võrreldavate kaubamärkide sarnasus seisneb nende eristuva elemendi sisulises identsuses nii visuaalselt, foneetiliselt kui tähenduslikult, on võrreldavad kaubamärgid väga sarnased, sealhulgas professionaalse kasutaja jaoks.

Ka professionaalsel kasutajal ei ole üldjuhul võimalik võrrelda kaubamärke kõrvuti asetatuna. Seega on tõenäoline, et seostatakse taotleja pakutavaid kinnisvara-, majutus- ja toitlustusteenuseid neid teenuseid abistavate teenustega, mida pakub vaidlustaja, või vahetatakse võrreldavad kaubamärgid omavahel ära.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

II Tühistamisavaldused

Otsus nr 1998-o

Vaidlustatud kaubamärk

Avaldus kujutismärgi „märklaua kujutis“ omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks.

Komisjon tõdeb, et kaubamärgi „märklaua kujutis“ kasutamisele viitavad tõendid klassi 9, 16, 38 ja 41 kaupade ja teenustega seonduvalt puuduvad. Seega nende kaupade ja teenustega seoses kuulub avaldus igal juhul rahuldamisele ning omaniku ainuõigus kaubamärgile tuleb vastavalt tunnistada lõppenuks.

Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas kaubamärki on tegelikult kasutatud klassi 35 teenusega „retail services“ (jaemüügiteenused) seoses. Seejuures avaldaja leiab, et nimetatud teenuse osas on omaniku kaubamärgi kasutamine Eestis olnud sümboolne ja mitte tegelik ning omanik leiab, et ta on tõendanud kaubamärgi tegelikku kasutust Eestis jaemüügiteenuste suhtes.

Komisjoni hinnangul tõendavad omaniku esitatud tõendid kogumis kaubamärgi „märklaua kujutis“ tegelikku kasutamist Eestis jaemüügiteenustega seoses.

Omaniku pressiteadetest nähtuvalt avati omaniku veebipood target.com rahvusvahelisena (intl.target.com). Rahvusvaheline platvorm tehti kättesaadavaks rohkem kui 200 riigis ja piirkonnas, mh sai võimalikuks e-poe kaudu kaupade tellimine ja tarnimine Euroopa Liidu riikidesse. Komisjoni hinnangul saab materjalide põhjal järeldada, et omaniku või tema emaettevõtja laienemine jaemüügiteenustega rahvusvahelistele turgudele (sh Eestisse) oli teadlik ja eesmärgistatud, mitte juhuslik, nagu on leidnud avaldaja.

Komisjon märgib, et kaubamärgi kasutamine ei pea olema koguseliselt suur selleks, et lugeda kasutamist tegelikuks ning de minimis reeglit ei ole kehtestatud.

Asjaolu, et omaniku veebipoe müüginumbrid Eestis on väikesed võib tähendada, et suurem osa Eesti tarbijatest ei ole omaniku veebipoodi hästi omaks võtnud. See ei tähenda aga, et omaniku poolne kaubamärgi kasutamine ei oleks olnud tegelik. Samuti ei saa madalatest müüginumbritest järeldada, et omanik oleks kaubamärki Eestis kasutanud sporaadiliselt.

Põhjendatuks ei saa pidada seda, kui kaubamärgiomanike võimalikku vähest edu kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste pakkumisel „karistataks“ kaubamärgiõigustest ilmajätmisega.

Komisjon lisab, et käesoleval juhul ei ole vaatluse all küsimus sellest, kas omaniku kaubamärk on saanud Eestis kasutamise tulemusena mainekaks või tuntuks.

Komisjon ei pea asjassepuutuvaks ka avaldaja väidet, et ei ole selge, kas omaniku veebipoest on kaupu tellinud erinevad isikud või üks või mitu edasimüüjana tegutsevat isikut.

Komisjon leiab kokkuvõtlikult, et omanik on tõendanud kaubamärgi „märklaua kujutis“ tegelikku kasutamist seoses klassi 35 teenusega „retail services“ (jaemüügiteenused).

Avaldus rahuldati osaliselt.

Harju Maakohus, tsiviilasi nr 2-22-18669

CitySecurity OÜ hagi Citysec Security OÜ vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks

Hagejale kuuluvad klassis 45 registreeritud kaubamärgist CITYSECURITY tulenevad kaubamärgiomaniku õigused. Kostja registreeriti äriühinguna ning kostja osutab turvateenuseid.

Pooled vaidlevad muuhulgas selle üle, kas kostjal tuleks keelata sõnade „citysec security“ ja „citysecurity“ kasutamine, sealhulgas turvateenuste osutamine tähise „citysec security“ alt ning kas kostjat tuleks kohustada põhikirja muutma.

Kohtu hinnangul on hageja põhistanud ja tõendanud oma nõuet kostja vastu tulenevalt sellest, et kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi.

Kostja kasutab hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast ärinime ja tähist „citysec security“ nende teenuste osutamiseks, milliste osas on kaubamärk kaitstud. Kolmandad isikud on korduvalt hageja ja kostja segamini ajanud.

Kostjal puudub hageja luba kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise kasutamiseks. Õiguste rikkumist välistavaid asjaolusid ei ole kostja esile toonud ega tõendanud.

Äriseadustik sätestab, et ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Kohtu hinnangul on ekslik kostja menetluses esitatud väide, et kuna registripidaja ei takistanud ärinime registreerimist, ei ole hageja nõue põhjendatud.

Kohus leiab, et kostjal tuleb keelata tema ärinimes sõnapaari „Citysec Security“ ja sõna „CITYSECURITY“ kasutamine. Kostjat tuleb kohustada muutma oma põhikirja selliselt, et tema ärinimes ei sisalduks tähist „Citysec Security“. Kostjal tuleb keelata turvateenuste osutamine tähise „Citysec Security“ kasutamisel.

Hagi rahuldati.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109