Uudiskiri nr. 34

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 1860-o

Varasem kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

Seven Old Barrels

Kaubamärgi „Seven Old Barrels“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon märgib, et taotleja ei ole vaidlustusavalduse kättesaamist kinnitanud.

Samas ei ole mõistlik eeldada, et kaubamärgi registreerimismenetluse lõppedes taotleja kontaktid muutuvad asjakohatuks ehk taotleja „kaob“, kui tema taotlust hakatakse kahe kuu möödudes vaidlustama. Sisuliselt tähendaks see taotleja pahausksuse eeldust, mis ei oleks vastuvõetav.

Komisjon rõhutab, et oluliseks tuleb lugeda taotleja mõne aasta tagust kogemust teise vaidlustusavaldusega ning selle menetlusega, milles taotleja aktiivselt osales.

Komisjon ei pea ilmselt põhjendamatuks vaidlustaja väiteid, et vaidlustatud kaubamärgi „Seven Old Barrels“ registreerimine klassis 33 on äravahetamiseni sarnane vaidlustaja varasema kaubamärgiga „Old BARREL + kuju“.

Vaidlustusavaldus rahuldati.


Otsus nr 1838-o

Varasem kaubamärk ja ärinimi

KIPSIVALU OÜ

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „Kipsivalu ROXMAR + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon leiab, et termin „kipsivalu“ on klassi 37 kuuluvate ehitusteenuste kontekstis olemuslikult kirjeldav ning eristusvõimetu tähis. Sõna mittekajastumine sõnastikes sõna kirjeldavat iseloomu ei välista. Kaubamärgiõiguses ei ole ette nähtud eriõigusi isikutele, kes esimesena töötavad välja või võtavad esimesena kasutusele kirjeldavaid ja eristusvõimetuid tähiseid.

Komisjon leiab, et oma kaubamärgiga tähistatavate kaupade ja teenuste reklaamimine ja müümine on iga ettevõtja majandustegevuse loomulik osa, millest ei järeldu tingimata kaubamärgi üldtuntus.

Kuigi kuus Eesti juriidilist isikut on allkirjastanud kinnituskirjad, mille kohaselt nad muu hulgas tajuvad tähist „KIPSIVALU“ vaidlustaja teenuseid eristava kaubamärgina, ei saa pelgalt kuue isiku kinnituse põhjal teha järeldusi Eesti asjaomaste sektorite taju kohta laiemalt. Seejuures on komisjoni hinnangul ka ilmne, et kõnealused isikud ei ole väljendanud oma taju spontaanselt, vaid et neid on selles osas aidatud.

Komisjon märgib, et ärinime valikul ei näe äriseadustik isikutele ette samasuguseid tingimusi ja piiranguid nagu näeb ette kaubamärgiseadus kaubamärgi valikul. Seega ei taga ärinime registreeritus äriregistris iseenesest seda, et vastav tähis on võimeline funktsioneerima vastava ettevõtja kaupu või teenuseid eristava tähisena.

Vaidlustajal ei ole õigust piirata tähise „kipsivalu“ kasutamist kolmandatel isikutel, kelle teenused seonduvad kipsi valamisega.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1852-o

Varasem kaubamärk

PARK

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „PARK HOTELL VILJANDI + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjoni hinnangul on taotleja esitanud veenvad tõendid, millest tervikuna saab järeldada, et sõna „PARK“ on hotelli- ja majutusteenuste kontekstis väga madala eristusvõimega tähis. Sõna „PARK“ kasutamine majutusteenustega seoses on Eestis tavaline ja tavapärane ning tegemist ei ole tähisega, mis oleks seostatav üksnes vaidlustajaga.

Tähistus „PARK“ võib majutusteenuste tarbijates tekitada assotsiatsiooni, et vastavalt tähistatud hotell või muu majutusasutus paikneb pargis, pargi ääres või et sellest avaneb vaade pargile, mis omakorda viitab teenuse omadustele ning mitte niivõrd ühe kindla ettevõtja teenusele.

Komisjon ei pea väheoluliseks sedagi, et Euroopa Liidu Kohtu praktikas juba on sõnalist elementi „park“ majutusteenuste kontekstis analüüsitud ning leitud, et seda tuleb käsitleda eriliselt sugestiivse või isegi kirjeldavana (T-510/14 ja T-536/14, p 76).

Taotleja kombineeritud kaubamärgi domineerivaim ja eristusvõimelisim komponent on kaubamärgi ülaosas paiknev hoone kujutis, mis on ühtaegu visuaalselt ka silmatorkavaim element taotleja kaubamärgis. Sellist ega sarnast elementi vaidlustaja kaubamärk ei sisalda. Kaubamärgid „PARK“ ja „PARK HOTELL VILJANDI + kuju“ ei ole tervikuna sarnased  määral,  mis  võiks  kaasa  tuua  tarbijate  eksitusse  sattumise.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

II Kaebused

Otsus nr 1846-o

Kaebus kaubamärgi „RAHAPÄEVIK“ registreerimisest osalise keeldumise kohta.

Komisjon nõustub Patendiametiga, et kaubamärk „RAHAPÄEVIK“ on oma olemuselt kaupu ja teenuseid kirjeldav ning olemuslikult eristusvõimetu.

Sellele vaatamata on komisjon seisukohal, et kaebaja kaebus tervikuna on põhjendatud. Patendiameti otsuse õigusvastasus ilmneb eelkõige selles, ekspertiisimenetluses on tähelepanuta jäetud kaebaja veebilinkidena esitatud tõendid ning selles, et Patendiamet ei ole nõuetekohaselt analüüsinud üldtuntuse väidet.

Patendiamet ei oleks tohtinud ekspertiisimenetluses kaebaja linkidena esitatud tõendeid lihtsalt ignoreerida, vaid kaebajale oleks tulnud anda selgesõnaline võimalus esitada linkide asemel kõik kaebaja soovitud tõendid talletataval kujul. Isegi kui esitatud tõend ei vasta õigusaktides selgelt sätestatud nõuetele, tuleks hea halduse põhimõtte kohaselt üldjuhul teavitada tõendi esitajat puudusest ja anda talle tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.

Olukorras, kus kaebaja tugineb kaubamärgi tuntusele nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris, peab Patendiamet muu hulgas hindama seda, kas asjaomane ärisektor saab piirduda üksnes Pangaliidu liikmetega, nagu on leidnud kaebaja, või tuleks asjassepuutuvat ärisektorit vaadelda laiemalt.

Kaebus rahuldati.


Otsus nr 1834-o

Kaebus kaubamärgi „IT365“ registreerimisest osalise keeldumise kohta.

Komisjon leiab, et selleks, et üht või teist teenust pidada infotehnoloogia valdkonda kuuluvaks, ei pea teenuse enda nimetuses sisalduma viidet infotehnoloogiale, vaid piisab sellest, kui vastavaid teenuseid tavapäraselt osutatakse ka infotehnoloogia vallas.

Komisjon nõustub Patendiametiga, et tavatarbija teadvuses seostub tähis „365“ üleüldiselt aasta-tähendusega ning leiab, et iseäranis koosmõjus täheühendiga „IT“ jääb vaatlusaluste teenuste kontekstis tähisest mulje, et viidatakse aastaringselt osutatavatele infotehnoloogiaga seotud teenustele. Isegi kui IT-teenuste aastaringse igapäevase kättesaadavuse tagamine ei peaks olema praktikas väga levinud, ei muuda see asjaolu, et tähis „IT365“ annab edasi sõnumit, et konkreetsel juhul IT-teenused on 365 päeva aastas kättesaadavad. Kui kaebaja teenused tegelikkuses seda ei ole, siis võiks kerkida hoopis küsimus tähise potentsiaalsest eksitavusest.

Vaatamata sellele, kas kaubamärk on ainulaadne, unikaalne või originaalne, peab see sellegipoolest olema eristusvõimeline. Kaebaja kaubamärgi puhul ei ole komisjoni hinnangul need tingimused käesoleval juhul täidetud.

Kaebus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1817-o

Kaebus kaubamärgi „CARAVAN“ registreerimisest osalise keeldumise kohta.

Komisjon leiab, et Patendiamet, kuigi õigesti tõdedes, et sõna „caravan“/„karavan“ saab kasutada tähenduses „auto- või haagissuvila“, ei ole kaubamärgi ekspertiisimenetluses kogutud ja kaebajale esitatud tõendite põhjal põhjendatult leidnud, et kasutuskontekstist tulenevalt ei saa kaebaja kaubamärgile õiguskaitset anda seoses keeldutud klassi 39 teenustega.

Kui väljakujunenud karavani-tüüpi sõiduvahenditega seotud reisikorraldusteenuste turgu ei eksisteeri, siis ei ole tarbijatel tähisega „CARAVAN“ seoses tõenäoliselt ka erilisi ootusi, et selle tähise all pakutavad reisikorraldusteenused on seotud just karavani-tüüpi sõiduvahenditega reisiteenustega.

Komisjoni hinnangul ei ole viisade, passide või muude reisidokumentide organiseerimise teenusel selliseid tunnuseid, mis oleksid iseloomulikud spetsiifiliselt karavani-tüüpi sõiduvahenditega seotud reisikorraldusteenustele. Tarbijatel puuduvad seetõttu ootused, et viisade, passide või muude reisidokumentide organiseerimisteenuse kontekstis tähistatakse tähisega „CARAVAN“ konkreetselt karavani-reisiks vajalike dokumentide organiseerimise teenust.

Patendiamet ei ole registreerimisest keeldumise otsust piisavalt põhjendanud. Õiguskaitset välistavatel asjaoludel keeldumiseks peavad Patendiametil olema kaalukamad põhjendused ja tõendid kui pelgalt need, mis tulenevad asjaolust, et tarbijad saavad ise korraldada karavani-reise.

Kaebus rahuldati.

Domeenivaidluste Komisjoni Otsused

Vaidlusasi nr. 20-1a-336

Vaidlustatud domeeninimi: tervisekassa.ee

Komisjon leidis, et Domeeninime tervisekassa.ee üleandmine Vaidlustajale ei ole õigustatud.

Vaidlustusest nähtub, et Eesti Haigekassa omandas seotud isiku kaudu Tervisekassa OÜ osaluse selleks, et kindlustada Eesti Haigekassa nimemuutus Eesti Tervisekassaks.

Vaidlustaja on leidnud, et Tervisekassa on tagasitõlge Eesti Haigekassa ingliskeelsest nimest Estonian Health Insurance Fund, kuid Komisjoni hinnangul ei ole selline käsitlus korrektne. Kuna tegemist on ametliku ingliskeelse nimega, siis ei ole mõistlik eeldada, et see tõlgitaks tagasi eesti keelde muul viisil, kui ametiasutuse ametlik eestikeelne nimi „Eesti Haigekassa“. Lisaks oleks sealjuures tagasitõlge „Eesti Tervisekindlustuse Fond“, mitte „Tervisekassa“.

Komisjon leiab, et asjaolu, et 1991. aastal arutleti Riigikogus võimalust Eesti Haigekassa nimeks valida Tervisekassa, ei omanud tähendust Domeeninime registreerimisel 2013. aastal, ega ka praegu, otsuse tegemise ajal.

Komisjon leiab, et Vaidlustaja tegevus võib viidata hoopis domeeninime pöörd-kaaperdamise katsele.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109
Faks: +372 6 403 105

© Patendibüroo TURVAJA OÜ, 2022

Teised uudiskirjad

Vaata uudiste arhiivi