Uudiskiri nr. 33

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 1794-o

Varasem kaubamärk

NutiAkadeemia

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „nutiakadeemia.ee + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

On ilmne, et kahe isiku poolt identse või eristuvas osas identse kaubamärgi kasutamine samas valdkonnas kahjustab nende mõlema majandushuve ning põhjustab segadust tarbijaskonnas. Seetõttu näeb seadus ette eelise ajaliselt esimesele kaubamärgi kasutajale.

Kuigi mitte enamusele Eesti elanikkonnast, on vaidlustaja poolt kaubamärgi kasutamine teada nii nende teenuse kasutajatele kui ka meedia vahendusel laiemalt. Kaubamärgi kasutamine on olnud niivõrd intensiivne, et Patendiamet on lugenud selle piisavaks eristusvõime omandamiseks klassi 41 teenuste suhtes ning komisjon on pidanud seda piisavaks, et lugeda kaubamärki üldtuntuks ja ainuõiguse esemeks vähemalt mõne teenuse tähistamisel.

Komisjon leiab, et kuna taotleja oli või pidi olema hiljemalt vaidlustatud kaubamärgitaotluse esitamise ajal teadlik vaidlustaja poolt kasutatud kaubamärgist, kuid esitas siiski taotluse identse või oluliselt eristamatu tähise registreerimiseks enda nimele küllaldasel määral sarnaste või seotud kaupade tähistamiseks, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli takistada vaidlustajal jätkata oma varem kasutatud tähise kasutamist, kuulub vaidlustusavaldus rahuldamisele kogu klassi 16 osas.

Vaidlustusavaldus rahuldati.


Otsus nr 1813-o

Varasem kaubamärk

NutiAkadeemia

Vaidlustatud kaubamärk

NutiAkadeemia

Kaubamärgi „NutiAkadeemia“ registreerimise vaidlustamine.

Vaidlustaja ei ole täpsustanud, millistele kaubamärgiseaduse sätetele tuginedes vaidlustusavaldus on esitatud. Kuigi komisjon saab tõlgendada vaidlustaja eesmärki ja selle õiguslikku alust, ei saa komisjon täita vaidlustaja ülesannet põhjendada oma väited.

Vaidlustusavaldus ei kuulunud rahuldamisele.

II Kaebused

Otsus nr 1808-o

Kaebus kaubamärgi „JÕULUMÖLL“ registreerimisest keeldumise kohta.

Patendiamet keeldus kaebaja kaubamärgi „JÕULUMÖLL“ registreerimisest klassis 35.

Komisjon leiab, et keskmisele tarbijale, kes on piisavalt teadlik, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, seostub sõna „möll“ koosmõjus sõnaga „jõulu“ klassi 35 teenuste raames esmajoones jõulupühade eel või ajal toimuva müügitegevuse ja -kampaaniatega.

Kaebaja väide, et oluline osa asjaomasest avalikkusest eristab vaidlusaluse kaubamärgiga tähistatavaid teenuseid kaebajalt pärinevatena, on paljasõnaline ning selle väite kinnitamiseks puuduvad mis tahes empiirilised tõendid. Samal ajal on kaebaja nimetatud väide vastuolus Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses esitatud tõenditega, mis näitavad, et sõna „jõulumöll“ kasutavad erinevad isikud. Saab küll tõdeda, et mitmed ettevõtjad soovivad sarnaselt kaebajaga kasutada oma jõuluaegsetele müügikampaaniatele viitamisel sõna „JÕULUMÖLL“, kuid ükski tõend ei kinnita, et sellega on tahetud kaebaja tähist ära kasutada. Teiste isikute poolset sõna „JÕULUMÖLL“ kasutamist müügikampaaniatega seoses võib pidada mõistetavaks, arvestades selle sõna kirjeldavat olemust.

Asjaolu, et Patendiamet on varasemalt sõna „möll“ sisaldavaid kaubamärke registreerinud nii kaebaja kui kolmandate isikute nimele, ei tähenda seda, et iga sõna „möll“ sisaldav kaubamärk peab olema registreeritav.

Kaebus ei kuulunud rahuldamisele.


Otsus nr 1816-o

Kaebus kaubamärgi „OSTUFESTIVAL“ registreerimisest osalise keeldumise kohta.

Patendiamet keeldus osaliselt kaebaja kaubamärgi „OSTUFESTIVAL“ registreerimisest klassis 35.

Termin „ostufestival“ on moodustatud kahest lihtsast ja eesti keeles levinud sõnast „ostu“ ja „festival“, mille tähendus ei jää komisjoni hinnangul Eesti keskmisele tarbijale mõistetamatuks.

Asjaolule, et sõna „ostufestival“ ei esine sõnastikes tähenduses ostu- või müügikampaaniad ega muus tähenduses, ei saa komisjoni hinnangul omistada olulist või otsustavat tähtsust, kuna sõna mittekajastumine sõnastikes ei välista sõna kirjeldavat iseloomu.

Esitatud materjalidest ei nähtu, et asjaomane tarbijaskond võiks kõnealust tähist seostada üksnes kaebajaga või et tarbijad tajuksid tähist kaebaja kaubamärgina. Samal ajal on kaebaja väide tema kaubamärgi omandatud eritusvõime kohta vastuolus Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses esitatud tõenditega, mis näitavad, et sõna „OSTUFESTIVAL“ kasutavad erinevad isikud. Kaebaja on üks paljudest tähise „OSTUFESTIVAL“ kasutajatest ning puudub alus väita, et kaebajal on selle tähise kasutamiseks suurem õigus muude isikutega võrreldes.

Kaebus ei kuulunud rahuldamisele.


Otsus nr 1847-o

Kaebus kaubamärgi „mobile.de + kuju“ registreerimisest osalise keeldumise kohta.

Patendiamet keeldus kombineeritud kaubamärgi „mobile.de + kuju“ registreerimisest klassides 9 (osaliselt), 28 (osaliselt), 35 (osaliselt), 36, 38, 41, 42 (osaliselt) ja 45.

Komisjon ei välista, et kaubamärgi „mobile.de + kuju“ kujundelementide kombinatsioon võib tarbijale seostuda auto numbrimärgi kujundusega, ent leiab, et kaubamärgi kujundus on piisavalt pilkupüüdev ja omanäoline sellest olenemata sellest.

Komisjon leiab, et Patendiamet on põhjendamatult alatähtsustanud kaubamärgi „mobile.de + kuju“ kujunduslike elementide mõju kaubamärgile kui tervikule.

Komisjon ei leia, et sõnaliste elementide kirjeldavalt tähenduselt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks peaksid kaubamärgi kujundelemendid vältimatult olema midagi ekstravagantset. Vastupidi, komisjon leiab, et kaebaja kaubamärgi kujunduse suhteline lihtsus ja minimalistlik joon, kuid samal ajal kujunduse pilkupüüdvus võimaldab tarbijail kaubamärgi pigem kergesti meelde jätta. Komisjon tõdeb, et kaebaja kaubamärgi puhul on tegemist kujunduselementide kombinatsiooniga, mis on piisav juhtimaks tarbija tähelepanu kõrvale sõnaelemendi kirjeldavalt tähenduselt ning mis loob kaubamärgist tervikliku, püsiva mulje.

Komisjon peab märkimisväärseks sedagi, et ka üksnes kaebaja kaubamärgi kujundus eraldiseisvalt, s.t ilma sõnalise osata „mobile.de“, on klassides 9, 16, 35, 36, 38, 42, 45 registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgina.

Kaebus rahuldati.

Kohtulahendid

Harju Maakohus

Kohtuasi 2-18-19519

Hageja kaubamärk

Pihtla Pruulikoda OÜ

Kostja kaubamärk

PIHTLA ÕLU

Pihtla pruulikoda OÜ hagiavaldus Taako OÜ vastu kaubamärgi PIHTLA ÕLU suhtes õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks.

Kohus leiab, et hageja ärinimi koosneb kohanimest Pihtla ja tegevust kirjeldavast sõnast pruulikoda ning tegemist on sisuliselt kirjeldava nimega. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks selle ärinime all oma tooteid tähistanud ja turustanud, mis võiks asjaomases avalikkuses luua seose toodete ja ärinime vahel.

Kohus asub seisukohale, et hageja ärinimes sisalduv kohanimi Pihtla ei anna hagejale ainuõigust sõna Pihtla kasutamiseks ja õigust keelata sõna Pihtla kasutamine hiljem registreerimiseks esitatud kaubamärgi registreerimisel.

Hageja esitas alternatiivse nõude taotledes, et kohus tuvastaks kostja kaubamärgi suhtes esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud.

Kohtule esitatud andmetel toodeti Eestis 2015. aastal kokku 139,8 miljonit liitrit õlut, millest kostja aastane kogutoodang moodustab vaid 0,014%. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kasutanud tähist „Pihtla õlu“ alates 1990. aastast kaubamärgifunktsioonis. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kuidas kostja nimetatud ajal oma toodangut pakendas/turustas ja kas seejuures kasutati toodangu äriliseks identifitseerimiseks ka mõnda tähist või kaubamärki. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks oma tuntuse suurendamiseks teinud investeeringuid või reklaami.

Kohus leiab, et tähise PIHTLA ÕLU üldtuntuks lugemiseks on vajalik, et tähis oleks omandanud eristusvõime keskmise õlle tarbija seas, mitte käsitöö õlle valmistamise ja müümisega tegeleva kitsas sektori jaoks.

Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et kostja on tootnud ja turustanud õlut, kostja poolt esitatud materjalid võimaldavad järeldada ka seda, et kasutatud on tähist PIHTLA ÕLU, kuid kuna kasutamise maht on sedavõrd väike, siis see ei ole kohtu hinnangul piisav tuvastamaks, et kostja tähis oleks kasutamise läbi omandatud eristusvõime ja tegemist on üldtuntud kaubamärgiga.

Hagi rahuldati.


Riigikohus

Kohtuasi 2-19-19495

Avaldaja palus kanda äriregistrisse osaühingu ärinimega ERIAL EHITUS OÜ kavandatava põhitegevusalaga elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Kohtud on leidnud, et kuna sõna „ehitus“ on kaitstud kaubamärgina klassis 37 (elamute ja mitteeluhoonete ehitus), ei saa avaldaja ilma kaubamärgiomaniku nõusolekuta oma ärinimes sõna „ehitus“ kasutada. Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga.

Kohtute viidatud kaubamärk „Ehitus“, mis on väidetavalt takistuseks avaldaja ärinime registreerimisel, on kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „ehitus“ ja mis on kaitstud klassis 37 ehk erinevate ehitusteenuste valdkonnas. Sellisel viisil kaitstud kaubamärgi puhul ei ole eristusvõimeliseks ja kaitstavaks osaks sõna „ehitus“, mis on selgelt teenust kirjeldav tähis. Seega pole viidatud kaubamärgi puhul kaitstud mitte sõna „EHITUS“ eraldi, vaid kujutismärk, mis sisaldab ka sõnalist osa.

Asjaolu, et registreerimisel pole Patendiamet märkinud, et „kaubamärgi registreerimine ei anna ainuõigust sõna „ehitus“ kasutamiseks“, ei muuda sõnalist tähist „ehitus“ eristusvõimeliseks ja kaubamärgiseaduse alusel kaitstavaks tähiseks ehitusteenuste valdkonnas.

Ebamõistlik oleks tõlgendus, et isik, kellel õnnestub ehitusteenuste valdkonnas registreerida kombineeritud kaubamärk, mis sisaldab sõna „ehitus“, saaks sõna „ehitus“ kasutamise ainuõiguse ehituse valdkonnas ja sellega ka õiguse keelata teistel isikutel oma ärinimes seda sõna kasutada.

Asi saadeti maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebus rahuldati osaliselt.

Domeenivaidluste Komisjoni Otsused

Vaidlusasi nr. 20-1a-334

Vaidlustatud domeeninimi: keeleamet.ee

Komisjon otsustas anda domeeninimi keeleamet.ee üle Eesti Vabariigile (Keeleinspektsiooni kaudu).

Vaidlustaja tugineb varasema õigusena valitsusasutuse nimele, mis on varem kandnud nime Keeleamet, praegu kannab nime Keeleinspektsioon ja on alates 01.08.2020 taas Keeleamet.

Üheks põhjuseks, miks Keeleinspektsioonist Keeleamet alles 01.08.2020 saab, on vajadus valmistada nimemuudatusega kaasnev ette, sealhulgas sobiva domeeninime kasutusse võtmine. Komisjon leiab seetõttu, et õige on lugeda varasemaks õiguseks ka vähemalt sellised riigiasutuste nimed, mille osas on muudatust ette nägev seadus vastu võetud, välja kuulutatud ja avaldatud. Kuigi tähemärkide võrdluses on „amet“ ja „inspektsioon“ erinevad sõnad, on nende sisu väga sarnane ja segamini ajamine seetõttu võimalik.

Registreerija ei ole esile toonud mistahes asjaolusid, mis saaksid anda registreerijale õiguse või õigustatud huvi.

Domeeninime registreerimise eesmärgiks oli komisjoni hinnangul takistada seda tegemast Vaidlustajal, pannes viimase võimaluse domeeninime saamiseks sõltuvusse registreerijast. Lisaks juhtis komisjon tähelepanu registreerija vastuses toodud väidetele, et domeeninimedega äritsemine on seaduslik tegevus ning et registreerija ootab vaidlustaja pöördumist, et leida „kompromisse“ ja „lahendusi“ „kauplemise teel“, mis on aluseks pidada registreeringut pahauskseks.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109
Faks: +372 6 403 105

© Patendibüroo TURVAJA OÜ, 2022

Teised uudiskirjad

Vaata uudiste arhiivi