Uudiskiri nr. 30

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 1755-o

Varasemad kaubamärgid

MORE &

MORE & MORE ACADEMIA

MORE & CO.

MORE & MORE

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased.

Komisjoni seisukohaselt on taotleja kaubamärk nii visuaalselt, foneetiliselt kui ka semantiliselt sarnane vaidlustaja varasemate kaubamärkidega sellisel määral, mis võimaldab neid omavahel segi ajada.

Käesoleval juhul on taotleja kaubamärgi stiliseering väga minimaalne ning selle sõnalise osa algus on identne vaidlustaja kaubamärkide algusega. Äravahetamiseni sarnasust suurendab veel asjaolu, et antud kaubamärgid on registreeritud identsete või väga sarnaste kaupade ja teenuste osas.

Taotleja väide, et More’ näol on tegemist prantsusepärase sõnaga, mida hääldatakse [moree], on väär. Prantsuse keeles kasutatakse rõhumärke täishääliku peal, mitte tähe kõrval. Tänapäeval on “’nd”, “and” ja “&” asemel hakatud kasutama ka lühemat tähist ’. Seega on vaidlustatud tähist võimalik hääldada samamoodi, kui vaidlustaja kaubamärke.

Vaidlustusavaldus rahuldati.


Otsus nr 1768-o

Varasemad kaubamärgid

PANDA

Vaidlustatud kaubamärk

JOYCO (ruumiline)

JOYCO + kuju

Nimetatud kaubamärgid on visuaalselt, foneetiliselt, semantiliselt ning kontseptuaalselt erinevad.

Vaidlustaja varasemad Panda seeria sõna- ja kujutiskaubamärgid kujutavad endast tasapinnalisi reproduktsioone või graafilisi pilte, mis ei ole visuaalselt, foneetiliselt, semantiliselt ja kontseptuaalselt sarnased või identsed taotleja hilisema ruumilise kaubamärgiga. Kahemõõtmelise sõna- ja kujutismärgi nägemisel ei taju tarbija identset või sarnast kujutluspilti ruumilise ehk kolmemõõtmelise kaubamärgi nägemisel tekkiva kujutluspildiga võrreldes. Komisjon leiab vastupidiselt vaidlustajale, et taotleja ruumilisel kaubamärgil oleva pandakaru mustal randil olev kiri on reproduktsioonil visuaalselt piisavalt hästi märgatav, loetav ja foneetiliselt hääldatav.

Oluliseks ei saa pidada sarnasust kontseptuaalsest aspektist, so. viidet pandakarule, kuna see on asjaomaste kaupade puhul pigem paljukasutatud ja tavapärane motiiv, sh. klassis 30. Taotletava ruumilise kaubamärgi domineeriv osa JOYCO ei sisaldu terviklikult vaidlustaja varasemates Panda seeria kaubamärkides.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1777-o

Varasem kaubamärk

Vacqueyras

Vaidlustatud kaubamärk

VAQERA

Võrreldavad kaubamärgid ei ole äravahetamiseni sarnased.

Komisjon leiab, et käesolevas asjas võrreldavad tähised ei ole identsed ega äravahetamiseni sarnased ning sellest tulenevalt ei ole kaubamärgi VAQERA näol ühtlasi tegemist päritolunimetuse „Vacqueyras“ (Prantsusmaa veinipiirkond) imitatsiooniga. Vaidlustatud kaubamärk eritub piisavalt kaitstud päritolunimetusest. Nimelt on tähised erineva pikkusega, visuaalselt erinevad ning nende hääldus Eesti tarbija jaoks on piisavalt erinev.

Komisjon peab lisaks vajalikuks märkida, et ei saaks käesoleva menetluse raames pelgalt vaidlustajate ebamääraste oletuste pinnalt hinnata taotleja võimalikku tulevikus astet leidvat käitumist ning keelduda taotleja kaubamärgi registreerimisest ainuüksi seetõttu, et vaidlustajate väitel ei ole nad veendunud taotleja poolt oma kaubamärgi kasutama hakkamises kooskõlas päritolunimetuse „Vacqueyras“ tootespetsifikaadiga.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1576-o

Vaidlustaja tähis

Vaidlustatud kaubamärk

Vaidlustaja tähis ei ole saavutanud üldtuntust.

Nii taotleja kaubamärgil, kui vaidlustaja kaubamärkidel on kujutatud lehmad. Taotleja nimetab sellist kujundust „aasal vabalt rohtu söövad lehmad“, vaidlustaja nimetab tähist kontseptsiooniks ning kirjeldab seda järgnevalt – „vabalt kulgevad lehmad“.

Komisjon nõustub taotleja väidetega, et kontseptsiooni ei ole võimalik kaubamärgina registreerida. Samuti ei võimalda Kaubamärgiseadus kontseptsiooni üldtuntuks tunnistamist. Lisaks ei ole Komisjoni hinnangul kolm reklaamilehte ja kaks reklaami YouTube’ ist piisavad vaidlustaja tähise üldtuntuks tunnistamiseks. Lehmade kujutamine erinevate piima- ja juustutööstuse kaupadel ja nende kaupade reklaamimisel on kujunenud tavapäraseks.

Autoriõiguse kohaldamiseks Kaubamärgiseaduse alusel peab vaidlustaja tõendama oma autorsust konkreetsele autoriõiguse objektile. Seda vaidlustaja tõendanud ei ole. Komisjoni hinnangul jääb selgusetuks, mida konkreetselt on vaidlustaja pidanud oma teoseks.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1759-o

Varasem kaubamärk

ASPIRIN

Vaidlustatud kaubamärk

Võrreldavad kaubamärgid ei ole äravahetamiseni sarnased.

Komisjon on seisukohal, et võrreldavad kaubamärgid on visuaalselt erinevad. Vaidlustaja kaubamärk koosneb seitsmest ja taotleja kaubamärk viiest tähest, kusjuures keskmised tähed on täiesti erinevad. Ka kahetäheline erinevus on keskmisele tarbijale hästi märgatav, kuna muudab sõnade pikkust visuaalselt olulisel määral. Komisjon leiab lisaks, et taotleja märgis sisalduv kujund on eristusvõimeline ja silmatorkav element.

Komisjon tõdeb, et ka kaubamärkide hääldus on tervikuna erinev, tulenevalt silpide erinevast arvust, sõnade erinevast pikkusest ja erinevast rõhuasetustest hääldusel.

Vaidlustaja tähis seondub tarbijaile valuvaigistina ja palavikku alandava ravimina. Seejuures võib taotleja kaubamärk seostuda USA talispordikuurordiga või ingliskeelse vastena sõnale „haab“. Seega on komisjon seisukohal, et võrreldavad kaubamärgid on ka semantiliselt selgelt erinevad.

Lisaks peab komisjon oluliseks osutada, et nii Ravimiregistrisse kui ka Eesti ja Euroopa Liidu kaubamärkide andmebaasidesse on kantud palju eri isikutele kuuluvaid ASP algusega raviminimetusi. Sellest saab järeldada, et ka üldisemalt ei ole ASP algusosaga märgid ravimite ja teiste klassi 5 kaupade turul sellised, mis oleksid seostatavad üksnes vaidlustajaga.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1749-o

Vaidlustaja esitatud kaubamärgitaotluses sisalduv reproduktsioon

Vaidlustatud kaubamärgi reproduktsioon

Õigus vaidlustatud kaubamärgile on selle suhtes varem taotluse esitanud taotlejatel.

Vaidlustaja on sisuliselt palunud tunnistada end vaidlustatud kaubamärgi taotlejaks/omanikuks. See ei ole kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Teiste isikute poolt esitatud taotluses ei saa taotlejat vahetada.

Ei ole vaidlust sellest, et ansambel Vanemõde loodi 1985. aasta lõpus. Samas ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et ansambli nime “Vanemõde” on pakkunud vaidlustaja ja tal oleks üldtuntuse või muu asjaolu tõttu ainuõigus selle nime kasutamisele.

Taotlejad on esitanud registreerimiseks kujundkaubamärgi. Selle logo näol on tegemist teosega. Taotleja ei ole oma autorsust vaidustajale loovutanud.

Menetluses esitatud tõenditest ja muudest asjaoludest ei järeldu vaidlustaja suurem õigus vaidlustatud kaubamärgile, seega on õigus vaidlustatud kaubamärgile selle suhtes varem taotluse esitanud taotlejatel.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

II KAEBUSED

Otsus nr 1779-o

Kaebus Patendiameti 05.07.2018 otsuse peale, millega Patendiamet keeldus osaliselt registreerimast kaubamärki „E-KÜTUS“.

Komisjon nõustub, et Eesti tarbijale on tähis E-KÜTUS kõnealuste teenuste kontekstis kohe, ilma järelemõtlemata arusaadav tähenduses elektrooniline kütuste müük ehk kütuste müük e-kaubanduse teel. Seda vaatamata asjaolule, et kütust ehk kütteaineid ei ole elutruult võimalik elektroonilisse vormi viia ja Interneti teel tarbijale kätte toimetada. Asjaolu, et taotlus on jäetud rahuldamata teenuste ja mitte kaupade osas, ei ole komisjoni hinnangul määrav, kuna kaupade ja teenuste sarnasust ei hinnata klasside kaupa. Seega ei ole lõpuni veenev ja otsustav kaebaja argumentatsioon selles osas, milles rõhutatakse kütuse füüsilist iseloomu ja elektroonilise kütuse kontseptsiooni teatud mõistusevastasust.

Komisjon lisab, et kaubamärgikaitse puudumine ei tähenda, et kaebaja ei või kasutada kõnealust tähist kütusega kauplemisel Interneti vahendusel ega osutada muid teenuseid, mille suhtes kaubamärgi registreerimist on taotletud. Kaebaja monopoolsed õigused piirduvad samas nende teenustega, mille suhtes Patendiamet ei ole õiguskaitset välistavaid asjaolusid tuvastanud.

Kaebus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1769-o

Kaebus Patendiameti 25.05.2018 otsuse peale, millega keelduti registreerimast kaubamärki  “PIHTLA ÕLU”.

Komisjon leiab, et Patendiamet ei ole menetluse käigus käitunud kaubamärgiõiguse ega hea halduse põhimõtete kohaselt.

On mõistetamatu, miks on Patendiamet registreerinud varem hilisemas kaubamärgitaotluses sisalduva kaubamärgi enne varasemas taotluses sisalduva kaubamärgi kohta lõpliku otsuse jõustumist ja peatanud varasema kaubamärgitaotluse menetluse, põhjendades seda „kuni varasema kaubamärgi kohta tehtava lõpliku õiguse jõustumiseni“. Patendiamet peab nende õigustatud eelistega arvestamiseks oma menetluses järgima täpselt taotluste esitamise järjekorda, eeldades vankumatult first to file põhimõttest tuleneva eelise kehtimist. Antud juhul on Patendiamet seda kohustust rikkunud.

Lisaks on Patendiamet olnud oma menetluses läbipaistmatu ja etteaimamatu.

Komisjon täiendab, et eristusvõime omandanud registreerimata kaubamärk ei ole kaubamärgiseaduse alusel kaitstav ning sellest ega selle alusel esitatud taotlusest ei tulene eeliseid teise isiku varasema taotluse ees, isegi kui see on esitatud pärast eristusvõime omandamist. Patendiamet peab kujundama oma seisukoha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja olemasolevale tõendusmaterjalile, niisamuti peab taotlejal olema adekvaatset kaitset tagav võimalus tema taotluse menetluses rakendatud materjalidega tutvumiseks ja seisukohtade andmiseks.

Kirjeldavaid ja eristusvõimetuid tähiseid ei registreerita kaubamärgina just sel põhjusel, et sellised tähised peavad jääma vabalt kasutamiseks kõigile, kes samale kirjeldusele vastavat toodet või teenust pakuvad. Isik, kes väidab, et teine isik on käitunud pahauskselt, peab seda tõendama. Komisjon, hinnates Patendiameti poolt esitatud materjale, leiab, et nimetatud materjal ei võimalda veenduda kaebaja pahausksuses.

Kaebus rahuldati.

KOHTULAHENDID

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilasi nr 2-17-9843

Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu kaubamärgi „MacCoffee 3 in 1 + kuju“ õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamiseks. Hageja poolt 1940. a. asutatud McDonald´s on maailma juhtiv kiirtoitlustusfirma. Hageja leiab, et kostja kaubamärgi registreerimine on väär ning rikub tema varasemaid kaubamärgiõigusi. Harju Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et erinevuste tõttu ei saa kostja kaubamärk kahjustada hageja kaubamärkide eristusvõimet ja mainet ega põhjustada viimaste ebaausat ärakasutamist nagu on hageja avaldanud hagiavalduses.

Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja arvates ei ole Maakohus hinnanud kaubamärkide sarnasust kõikide faktiliste asjaolude osas, millele hageja on hagiavalduses tuginenud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teostanud visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset märkide võrdlust ning hinnanud kaubamärkide sarnasust kõikide hageja poolt märgitud faktiliste asjaolude osas. Maakohus on andnud hinnangu kaubamärkide sarnasustele lähtudes keskmisest tarbijast. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kaubamärgid on üldmuljelt piisavalt erinevad, et eristada ühe tootja kaupu teise omadest ning seetõttu ei esine kaubamärkide segiajamise tõenäosust.

Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival visuaalsel üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Visuaalne sarnasus kaubamärkide McCAFE ja MacCoffee 3 in 1+ kuju vahel puudub. Ringkonnakohtu hinnangul ei kasuta ära ega kahjusta kostja kaubamärk ka hageja teiste Mc eeslitega kaubamärkide mainet ega eristusvõimet. Hageja „Mc“ eesliitega kaubamärkidel, peale kaubamärgi McDonald’s, mis on tuntud kiirtoiduketi kaubamärgina, ei olnud tuntud olulisele osale Eesti avalikkusest. Samuti ei moodusta eesliide „Mac“ hageja kaubamärkide eristavat tunnust.

Appellatsioonikaebus jäeti rahuldamata.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109
Faks: +372 6 403 105

© Patendibüroo TURVAJA OÜ, 2022

Teised uudiskirjad

Vaata uudiste arhiivi