Uudiskiri nr. 55

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 2269-o

Varasem kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „VIIKINGI KARJE + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Vaidlustusavalduse menetluses tekkis küsimusi seoses vaidlustaja väidetava varjatud esindussuhtega. Komisjon leidis, et vaidlustaja osales menetluses isiklikult, kuna dokumendid olid tema allkirjastatud, ning patendivoliniku kutseta advokaadi kaasamine ei anna esindusõigust ega mõjuta dokumentide kehtivust. Advokaadibüroo e-posti aadressi kasutamine oli üksnes tehniline lahendus ega tähendanud varjatud esindussuhet.

Komisjon leidis, et ühises omandis oleva EL kaubamärgi puhul võib vaidlustusavalduse esitada ka üks kaasomanikest, kuna asjast huvitatud isik ei pea tingimata olema kõik varasema õiguse omanikud koos. Käesoleval juhul esitas avalduse üks kaasomanik õigeaegselt ning teine kaasomanik toetas menetluse käigus tema seisukohti, mistõttu ei ole alust arvata, et tegutseti tema huvide vastaselt. Teist kaasomanikku ei loetud (kaas)vaidlustajaks, kuna ta ei täitnud vorminõudeid ega omanud nõutavat esindajat.

Vaidlustusavaldus esitati algselt väitega, et kaubamärgid on identsed, kuid sisuliselt põhjendas vaidlustaja nende visuaalset sarnasust. Hiljem täpsustas ta, et tugineb sarnasusele ja segiajamise ohule, mida komisjon ei pidanud nõude muutmiseks, kuna argumendid jäid samaks.

Kuigi kaubad on identsed, ei ole kaubamärgid komisjoni hinnangul tervikuna identsed ega sarnased ning puudub segiajamise oht. Nende domineerivad sõnalised elemendid on visuaalselt, foneetiliselt ja tähenduslikult selgelt erinevad ning viikingimotiivi üldine kasutus ei loo piisavat sarnasust. Ka üksikute kujunduselementide (nt viikingi pea) sarnasus ei mõjuta üldmuljet, kuna need ei ole keskmise tarbija jaoks domineerivad ega määravad. Seetõttu ei ole alust järeldada, et tarbija võiks kaubamärgid omavahel ära vahetada või seostada neid sama päritoluga.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

II Domeenivaidluste Komisjoni Otsused

Otsus nr 26-1a-382

Vaidlustatud domeeninimi: investor.ee

Komisjon leiab, et domeeninimi on formaalselt identne vaidlustaja ärinime ja kaubamärgiga. Sõna „investor“ on kirjeldav üldkeele sõna, ning domeenivaidluste praktikas ei anna üksnes sõnaraamatus oleva sõna või fraasi kasutamine domeeninimes registreerijale automaatselt õigusi ega õigustatud huve; õiguse või huvi olemasolu eeldab domeeninime tegelikku kasutamist sõna tavalises tähenduses.

Komisjon leiab, et registreerija on tõendanud oma õiguse ja õigustatud huvi domeeninime kasutamiseks, kuna domeen viitab sõna kirjeldavale tähendusele ja registreerija kasutas enne vaidluse tekkimist domeeninime seoses veebilehega, mis annab üldist teavet investeerimistegevuse kohta. Vaidlustaja ei ole esitanud tõendeid oma ärinime või kaubamärgi kasutuse, segiajamise ohu või õiguste rikkumise kohta, mistõttu tingimus domeeninime üleandmiseks ei ole täidetud.

Komisjon leiab, et vaidlustaja ei ole tõendanud, et domeeninimi registreeriti või kasutatakse pahauskselt, kuna puuduvad tõendid, et registreerija tegutses eesmärgiga kahjustada vaidlustaja õigusi või saada kasu tema arvelt. Domeeninime registreerimine ja portfellis hoidmine, sealhulgas edasimüügiks, on registreerija seaduslik ja heauskne majandustegevus.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

Otsus nr 25-1a-381

Vaidlustatud domeeninimi: hd24.ee

Vaidlustaja esitas vaidluse domeeninime üle, väites, et see sisaldab tema varasemat kaubamärki. Komisjon leiab, et vaidlustajal on varasem õigus, sest domeeninimi sisaldab äratuntavat kaubamärki ning selle täiendav osa on eristusvõimetu ja ärikasutuses tavapärane. Registreerija ei ole komisjoni hinnangul suutnud tõendada õigust ega õigustatud huvi domeeni registreerimiseks, kuna tema väide, et domeen tähendas midagi muud, tekkis alles pärast vaidluse algust ja domeeni kasutus oli suunatud tarbijatele, kes otsisid vaidlustaja tooteid. Komisjon leidis, et domeeninime kasutus oli pahauskne, sest see tekitas segadust ja mulje, et registreerija oli seotud vaidlustajaga või tema poolt volitatud. Domeen suunas tarbijaid äriliselt vaidlustaja toodete juurde, kasutades ära kaubamärgi tuntust majandusliku kasu saamiseks. Arvestades nii õigustatud huvi puudumist kui ka pahausksust, otsustas komisjon vaidlustusavalduse rahuldada.

Domeeninimi anti üle vaidlustajale.

III Kohtuotsused

Harju Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr 2-25-12179

Hagi kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Hageja esitas 2025. aastal Harju Maakohtule hagi kostja I ja kostja II vastu, nõudes oma tervise- ja fitnessirakenduse kättesaadavuse taastamist Google Play ja Samsungi Galaxy Store’is ning hagejaga kooskõlastamata avalduste keelamist platvormidel. Hageja väitis, et kostja I registreeris pahatahtlikult tema rakenduse nime EL-i kaubamärgina, kuigi tal puudus igasugune seos rakenduse arendamisega, ning takistas rakenduse müüki Euroopa Liidus, tekitades majanduslikku kahju. Kostja II loodi kostja I jagunemise tulemusena ning vastutas solidaarselt, kuna rikkumised toimusid enne jagunemist. Hageja rõhutas, et tema rakendus on olnud kättesaadav alates 2016. aastast, populaarne USA turul ning hinnatud kõrge mainega tervise- ja fitnessirakenduste seas, kusjuures rakenduse nimi on unikaalne tehissõna, mis on hageja ärinimeks ja mille tuntus on suur. Hageja on tulenevalt kostja I pahatahtlikust käitumisest kaotanud müügitulu ja esitanud deliktilised kahjunõuded, väites, et kostja I sekkus tema majandustegevusse ja tegutses heade kommete vastaselt.

Maakohus jättis esialgu hagi tagamise taotluse rahuldamata ning keeldus hagi menetlusse võtmisest, leides, et hagejal puudub kehtiv EL-i kaubamärk ja hagi ei kaitse hageja seadusega kaitstud õigust. Hageja esitas määruskaebuse, väites, et hagi ei ole tingimuslik, kuna see põhineb juba toimunud rikkumistel, mille kahju on kestev, ning et kostja I pahausksus ja hageja vajadus edasise kahju ärahoidmiseks õigustavad hagi menetlusse võtmist. Hageja rõhutas oma varasemaid õigusi teistes riikides ja rakenduse tuntust, selgitades, et tema õigused tekivad tagantjärele alates kaubamärgitaotluse avaldamisest ja et EUIPO menetlus võib võtta kauem kui aasta, mistõttu hageja nõuded võivad enne menetluse lõppu hakata aeguma.

Tallinna Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus hagi menetlusse võtmise keeldumiseks oli põhjendamatu. Kohus leidis, et hageja on esitanud piisavalt põhjendusi kostja I pahatahtlikuks tegutsemiseks, sealhulgas tema EL-is registreeritud kaubamärgi „Welltory“ ebaeetilist kasutamist hageja maailmakuulsa rakenduse majandustegevuse häirimiseks. Ringkonnakohus rõhutas, et hageja rakendus on unikaalse nimega, tuntud ja turul oluline, ning kostja I tegevus oli suunatud hageja rakenduse müügi peatamisele, teenides selle kaudu ebaõiglast majanduslikku kasu. Hageja on samuti tõendanud, et kostja I ei kasutanud kaubamärki oma tegevuse eristamiseks, vaid varasema hageja maine ärakasutamiseks. Ringkonnakohus leidis, et hageja nõuded ei sõltu tingimata hetkel kehtiva EL-kaubamärgi olemasolust, sest õigusrikkumine ja kahju on juba toimunud ning hagejal on jätkuvalt võimalus kaitsta oma õigusi. Samuti hinnati, et hagi ei ole perspektiivitu, sest hageja võib EUIPO menetluse kaudu saavutada õiguste kinnituse, ning et hageja on menetluse peatamise taotluses piisavalt põhjendanud erandlikkust, et kaitsta oma õigusi ja vältida edasist kahju.

Vaidlustatud määrus tühistati ja asi saadeti tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Riigikohus
Tsiviilkolleegium

Kohtuasi nr 2-18-11694

Hagi kahju hüvitamise nõudes, kassatsioonikaebus ning vastukassatsioonikaebus.

Hageja Exeltis Baltics UAB esitas hagi kostja Bayer Pharma AG vastu, nõudes üle 600000 euro suuruse kahju ja viivise hüvitamist. Hageja turustas Eestis ravimit JANGEE, kuid kostja taotlusel keelati 2011. aastal hagi tagamise korras ravimi import, müük ja reklaam patentide väidetava rikkumise tõttu. Hiljem kostja patendid tühistati ning menetlus lõpetati. Hageja väitis, et ligi kuus aastat kestnud müügikeeld tekitas talle otsest varalist kahju ja suurt saamata jäänud tulu, samuti kandis kahju ravimi tootja Leon Farma, kes loovutas oma nõude hagejale.

Kostja vaidles hagile vastu, leides muu hulgas, et kahju ei ole tõendatud, osa kahjust tulenes hageja enda tegevusest, saamata jäänud tulu arvestus on spekulatiivne ning tootja kahju ei ole hüvitatav.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja ligikaudu 50000 eurot saamata jäänud tulu, jättes muu kahju tõendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas otsuse osaliselt ja mõistis kostjalt välja üle 527000 euro, leides, et kostja vastutab hagi tagamisega tekitatud kahju eest sõltumata süüst. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks nii osa otsesest varalisest kahjust, hageja saamata jäänud tulust kui ka tootjale tekitatud kahjust.

Kostja esitas kassatsioonkaebuse, vaidlustades nii vastutuse aluse kui ka kahju suuruse, eriti tootjale tekitatud kahju hüvitamise ja saamata jäänud tulu arvestuse. Hageja esitas vastukassatsiooni, leides, et kahju oleks tulnud välja mõista täies ulatuses.

Riigikohus nõustus, et kostja vastutus hagi tagamisega tekitatud kahju eest ei sõltu süüst: kui hagi tagamise aluseks olnud patendid hiljem tühistatakse, võib hagi tagamist taotlenud isik vastutada tekitatud kahju eest ka ilma süü tuvastamiseta. Samas võib kohus kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada juhtumi asjaolusid ja vajadusel hüvitist vähendada.

Tootja kahju osas leidis Riigikohus, et hagi tagamise regulatsioon ei anna menetlusvälisele isikule otsest nõudeõigust ning võimalik vastutus saab tulla kõne alla üksnes deliktiõiguse alusel. Ringkonnakohus ei olnud aga piisavalt põhjendanud, milles seisnes kostja õigusvastane tegu tootja suhtes ega kas kostja tegevus oli vahetult suunatud tootja majandustegevusse sekkumisele. Samuti ei olnud hagejale selgitatud, milliseid asjaolusid tuleb tal sellise nõude tõendamiseks esitada. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul neid küsimusi uuesti analüüsida ja pooltele tõendamiskoormist selgitada.

Saamata jäänud tulu osas rõhutas Riigikohus, et hageja peab tõendama tulu saamise tõenäosuse ja esitama arvestuse võimaliku tulu kohta, kuid hüpoteetilisest tulust tuleb maha arvata kõik kulud, mis oleksid tulu teenimiseks tekkinud. Ringkonnakohus oli arvestanud maha üksnes ravimi soetamiskulu ega olnud piisavalt hinnanud muid tõenäolisi kulusid, nagu transpordi-, ladustamis- ja turustamiskulud. Lisaks esines otsuses arvutuslikke vastuolusid, mis muutsid järeldused ebapiisavalt põhjendatuks.

Samuti tuleb uuesti hinnata, kas ja millises ulatuses tuli kahjuhüvitist vähendada põhjusel, et hageja ei vähendanud oma kulusid, ning võtta seisukoht viivise vähendamise taotluse suhtes. Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et kahju olemasolu võib olla tuvastatud, kuid selle ulatus ja õiguslik alus vajavad põhjalikumat ja õiguspärast analüüsi.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks, leides, et ringkonnakohus oli nii materiaalõigust valesti kohaldanud kui ka menetlusnorme rikkunud.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109