Uudiskiri nr. 29

I Vaidlustusavaldused

OTSUS nr 1618-o

Varasemad kaubamärgid

Vaidlustatud kaubamärk

Komisjon nõustus taotlejaga, et sõnaühend VENE JUUST on kirjeldav juustu liiki näitav tähis, mida ei saa monopoliseerida ja registreerida ühe isiku nimele. Nii foneetilisest, semantilisest kui kontseptuaalsest aspektist lähtudes ei ole Komisjoni hinnangul vastandatud märkide äravahetamine tarbijate poolt tõenäoline, sealhulgas taotleja märgi assotsieerumine varasemate märkidega.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

Otsus nr 1616-o

Varasemad kaubamärgid

Vaidlustatud kaubamärk

Komisjon leidis, et visuaalsest ja kontseptuaalsest aspektist on vastandatavad kaubamärgid üldmuljelt äravahetamiseni sarnased, kuna koosnevad samas laadis kujundatud pilvede/laikude kujutistest. Olgugi, et vaidlustatav tähis sisaldab ka sõnalist elementi „estover“, jääb see punaste pilvede taustal pigem tahaplaanile ega ole seega vaadeldav asjaomase tähise domineeriva elemendina. Komisjon nõustus vaidlustajaga, et foneetilist erinevust hinnates tuleb arvesse võtta asjaomastest kaupadest lähtuvat eripära, et tarbijad valivad neid valdavalt kaupluselettidelt ega tee ostuotsustust kuulmise järgi.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

OTSUS nr 1752-o

Komisjoni hinnangul on tõenäoliselt enamusele tarbijatest vaidlustaja kaubamärgid tuntud, mis ei vaja vaidlustaja poolt täiendava materjaliga tõendamist ning mis teeb vaidlustaja kaubamärkidest kõrge eristusvõimega tähised. Komisjon leidis, et tähise LE COCO registreerimisega taotleja nimele nii teist liiki kaupade/teenuste kui ka identsete ja samaliigiliste kaupade/teenuste tähistamiseks võidakse kahjustada varasema maineka märgi eristusvõimet ja mainet.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

OTSUS nr 1717-o

Taotleja üheks peamiseks vastuväiteks oli see, et vaidlustaja kaubamärgiga kaitstavad kaubad ja teenused klassides 3 ja 35 ning taotletava kaubamärgiga tähistatavad teenused klassis 44 on erinevad. Komisjon märkis, et kõigis kolmes klassis loetletud kaupasid ja teenuseid kasutavad inimesed igapäevaselt isiklikuks hügieeniks ja enese välimuse (esteetika) eest hoolitsemiseks. Võrreldavad kaubad-teenused on üksteist toetavad ja täiendavad, nende sihtgrupp on kattuv ning nad kuuluvad samasse tegevusvaldkonda. Seetõttu on kõnealused kaubad ja teenused sarnased ning samaliigilised. Komisjon leidis, et sõna JUUKSESTUUDIO taotleja kaubamärgis on kirjeldav ja teenuste liiki näitav element, mistõttu mõlema kaubamärgi domineerivaks osaks on sõnad BEAUTY BAY, mis on visuaalselt, kontseptuaalselt ja foneetiliselt identsed.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

OTSUS nr 1054-o

Varasem kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

InterAct

Komisjon leidis, et vaidlustatud kaubamärk on kokkulangeva sõna INTERACT osas äravahetamiseni sarnane vaidlustaja varasemate kaubamärkidega, olgugi et vaidlustaja kombineeritud kaubamärkides on lisaks sõnale INTERACT ka ringikujuline kujundelement, sõna CLUB ning tähis I. Komisjon nõustus vaidlustajaga, et tulenevalt sõna INTERACT hääldusest on võrreldavad kaubamärgid foneetiliselt sarnased. Ka kontseptuaalselt on komisjoni arvates mõlemad kaubamärgid sarnased, kuna mõlema tähise domineerivad osad INTERACT on kattuvad.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

OTSUS nr 1753-o

Vaidlustatud kaubamärk

Vaidlustaja väitis, et taotleja on esitanud kõnealuse taotluse pahauskselt, kuivõrd taotleja juhatuse liige töötas varasemalt vaidlustaja heaks, töötades välja ning juhtides Moekino projekti.

Komisjon nentis, et vaidlustaja ja taotleja juhatuse liikme vahel sõlmitud töövõtulepingutes sisaldus punkt, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et kui Lepingu alusel luuakse teos (teosed), millele tekib autoriõigus, siis vastavate teoste õigused, eelkõige õigused, mis on üleantavad, sealhulgas kuid mitte ainult varalised õigused, kuuluvad vaidlustajale.  Komisjoni hinnangul on tõendatud, et taotleja teadis, et vaidlustaja on juba pikemat aega korraldanud oma filmifestivali raames MOEKINO programmi. Taotlejal olid vaidlustajaga lepingulised suhted ning objektiivsed asjaolud näitavad, et taotleja tahe taotluse esitamisel ja vaidlusaluse tähise kasutamisel oli suunatud sellele, et ise asuda vaidlustaja asemel ja loata MOEKINO programmi korraldama.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

OTSUS nr 1747-o

Komisjon leidis, et võrreldavates kaubamärkides sisalduval sõnal „BARRELS“ ei ole klassi 33 (kangete) alkoholjookide kontekstis kõrget eristusvõimet – barrels ehk eesti keeles vaadid, tünnid on kangeid alkoholjooke kirjeldav ning nimetatud kaupade valdkonnas tavapärane sõna. Käesoleval juhul on võrreldavates kaubamärkides sõnale „BARRELS“ eelnevad sõnad vastavalt „THREE“ ja „SEVEN“ selgelt erinevad. Kuna tarbija ei seosta sõna „BARRELS“ üksnes konkreetse ettevõtjaga, siis sellele sõnale eelnevatest visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt erinevatest sõnadest Seven vs THREE tulenevalt tuleb ka kaubamärke tervikuna pidada piisavalt erinevaiks.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

II KAEBUSED

OTSUS nr 1738-o

Taotleja vaidlustas Patendiameti otsuse keelduda kaubamärgi NUTIKASSA registreerimisest osade klassides 35 ja 36 taotletud teenuste osas. Patendiamet leidis, et kaubamärgil NUTIKASSA puudub nende teenuste tähistamiseks eristusvõime ning et tähis on kirjeldav.

Komisjon ei nõustunud taotlejaga, et sellist sõna nagu NUTIKASSA eesti keeles ei ole. NUTIKASSA on liitsõna, mis koosneb kahest osast NUTI ja KASSA ning eesti keeles on laialdaselt kasutusel erinevad sõnad eesliitega NUTI, näiteks: nutitelefon, nutiseade, nutirent, nutipood, nutikodu, nutimaja jt. Komisjon leidis, et taotleja ei ole menetluse käigus tõendanud, et tarbijad seostavad tähist NUTIKASSA eelkõige/ainuüksi taotlejaga ning märkis, et ka teisi iseteeninduskassasid nimetatakse kõnekeeles nutikassadeks.

Kaebus jäeti rahuldamata.

OTSUS nr 1754-o

Taotleja vaidlustas Patendiameti otsuse selles osas, millega keelduti registreerimast tema kaubamärki

klassi 43 teenuse “tähtajaline majutus” suhtes tulenevalt varasemast ärinimest OÜ Lydia Hotell. Taotleja möönis, et ärinimi OÜ Lydia Hotell on küll tema kaubamärgitaotlusest varasem, kuid leidis, et kuna äriühing ei ole hotelli nimele „Lydia“ kaubamärgikaitset taotlenud, siis on äriühing võtnud riski, et sellele tähisele omandab seaduslikult kaubamärgikaitse taotleja.

Komisjon nõustus täielikult Patendiametiga, märkides, et kaubamärgiseadus ei mõista varasema õigusena mitte ainult kaubamärke, vaid ka ärinimesid. Asjaolu, et varasema ärinime omaja ei ole varem eraldi taotlenud kaubamärgi „LYDIA“ registreerimist, ei ole relevantne, kuivõrd varasem õigus kuulub talle juba ärinime alusel.

Kaebus jäeti rahuldamata.

KOHTULAHENDID

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilasi nr 2-16-4917

Kostja vaidlustas Patendiameti otsuse registreerida hageja kaubamärk „solar4you free energy“, väites, et see on sarnane tema varasema registreeritud kaubamärgiga „Solar4You“. TOAK rahuldas kostja vaidlustusavalduse põhjusel, et kaubamärgid on sarnased ning kaubamärkidega tähistatavad kaubad-teenused sarnased ja identsed. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus tunnistada kostja ainuõiguse kaubamärgile „Solar4You“ täielikult lõppenuks või alternatiivselt tuvastada kaubamärgi „solar4you + kuju“ osas õiguskaitset välistavate asjaolude puudumine.

Harju Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kostja ainuõiguse kaubamärgile „Solar4You“ täielikult lõppenuks. Kohus leidis, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kaubamärgiga tähistatud toodete tegelikku olemasolu, tootmist ja müümist või müümisele suunatud tegevuse olemasolu viie aasta jooksul enne hagi esitamist.

Apellatsioonkaebuses palus kostja maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kostja sõnul on ta tõendanud kaubamärgi tegelikku kasutamist ning maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata Euroopa Kohtu lahendis nr C-416/04 väljendatud seisukoha, mis käsitleb kaubamärgi tegelikku kasutamist kui kaubamärgi kasutamine on piiratud kas turustatud kaupade või klientuuri osas.

Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Apellant esitas korduvalt väiteid hageja käitumise võimaliku hea usu vastasuse kohta, leides, et hageja soovib võtta kasutusele teise isiku varasemalt registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähise ning vaidluse tekkimisel püüab leida võimalusi takistusest vabaneda. Kolleegium möönis, et sellele kostja vastuväitele ei olnud maakohus vaidlustatud otsuses vastanud. Kolleegium märkis, et kuna käesolevas tsiviilasjas on tuvastamist leidnud kostja poolt varasemalt registreeritud kaubamärgi tegelik mittekasutamine, ei saanud hageja käitumine oma registreeringu taotluse esitamisel, aga ka kaubamärgiga sarnase äri- ja domeeninime kasutusel võtmisel, olla vastuolus hea usu põhimõttega.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109