Uudiskiri nr. 51

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 2222-o

Varasemad kaubamärgid

POSTI

Vaidlustatud kaubamärk

POSTIKAS

Kaubamärgi „Postikas“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon leiab, et arvesse võttes võrreldavate kaubamärkidega tähistatavate kaupade ja teenuste osalist identsust ja osalist samaliigilisust ning kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust esineb tõenäosus, et tarbija ajab vaidlustatud kaubamärgi vaidlustaja varasemate kaubamärkidega segamini või seostab ekslikult taotlejalt vaidlustajaga.

Oluline on, et varasemate kombineeritud kaubamärkide kujundus on võrreldes domineeriva sõnaga „posti“ teisejärguline, varasem sõnamärk „POSTI“ aga on vaidlustatud sõnamärgiga „Postikas“ väga sarnane. Selle sarnasuse tõttu võivad tarbijad ekslikult arvata, et taotleja kaubamärk on vaidlustaja märkide modifikatsioon, näiteks rahvapärane versioon, et see kuulub vaidlustajale või et taotleja tegutseb koostöös vaidlustajaga.

Konkreetsete kaubamärkide sarnasuse aste varieerub, nii on kombineeritud kaubamärk „posti LOGISTICS + kuju“ vaidlustatud kaubamärgiga pisut vähem sarnane, sõnamärk „POSTI“ aga väga sarnane. Kokkuvõttes on kaubamärgid aga äravahetamiseni sarnased, kuna kaupade ja/või teenuste madalamat identsuse ja sarnasuse astet tasakaalustab sõnamärkide suurem sarnasus, ja vastupidi, kombineeritud kaubamärkide ja vaidlustatud kaubamärgi väiksemat sarnasust tasakaalustab asjassepuutuvate kaupade ja teenuste ulatuslikum identsus ja samaliigilisus.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

II KAEBUSED

Otsus nr 2157-o

Kaebus kaubamärgi „MASTERCHEF“ registreerimisest keeldumise kohta.

Komisjon nõustub kaebajaga, et ilma järelemõtlemise või spekulatsiooni vajaduseta ei ole kaubamärk „MASTERCHEF“ otseselt või mingit iseloomulikku tunnust esile tuues kaebaja kaupade kohta mingit informatsiooni andev. Komisjon leiab, et tähis „MASTERCHEF“ võib tarbijate teadvuses luua tähistatavate kaupadega seoses küll positiivseid kuvandeid ja assotsiatsioone, kuid see tähendab, et kaebaja kaubamärk on vihjav ja sugestiivne, mitte aga otsesõnu kirjeldav. Pelgalt vihjavate kaubamärkide registreerimisest keeldumine ei ole aga õiguspärane.

Sellest tulenevalt on komisjon seisukohal, et sõna „MASTERCHEF“ puhul ei saa eeldada, et asjaomane üldsus peaks seda sõna kaupade omaduseks, mille asjaomane üldsus tunneb kergesti ära.

Komisjon peab käesoleval juhul asjakohaseks ja oluliseks ka kaebaja esile toodut, et tema kaubamärgi puhul ei ole samade kaupade osas leitud esinevat absoluutseid õiguskaitset välistavaid asjaolusid ka paljudes teistes Euroopa riikides ning eriti veel Ühendkuningriigis, kus inglise keel on elanike emakeel.

Komisjoni hinnangul kehtib eeltoodu nii juhul, kui asjassepuutuva tarbijaskonnana käsitleda tavatarbijaid kui ka juhul, kui tarbijaskonnana käsitleda erialaspetsialiste.

Kaebus rahuldati.

Otsus nr 2194-o

Kaebus kaubamärgi „MÜRAFOOR“ registreerimisest osalise keeldumise kohta.

Komisjon nõustub Patendiametiga, et kaevatava otsusega keeldutud klassi 9 kaupade – mida üldistatult võib iseloomustada terminiga mõõteseadmed – kontekstis on liitsõna „mürafoor“ Eesti tarbijaile tajutav kui liiga valjust helist ehk mürast teavitav märguvalgusti. Tähis „Mürafoor“ kirjeldab seega teatud tüüpi müra mõõtvat seadet.

Menetlusosaliste vaheline põhiline vaidlus käib selle üle, millised seadmed on käsitletavad klassi 9 kohaste mõõteseadmetena. Seejuures kaebaja leiab sisuliselt seda, et mõõteseadmetena tuleb käsitleda vaid kitsalt õigusaktides defineeritud seadmeid. Komisjon leiab, et see, kui mingi seade ei pruugi olla nõuetekohane mõõteseade mõnes õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt, ei tähenda, et selline seade ei oleks mõõteseade tavaliste inimeste vaatest.

Komisjoni hinnangul ei ole põhimõttelist vahet sellel, kas müra valjuse mõõtmise tulemusena süttib seadme peal roheline, kollane või punane foorituli või „süttib“ seadme ekraanil/displeil arv, mis annab teavet ümbritseva müra valjuse kohta detsibellides. Nii ühel kui teisel juhul on kõigepealt tulnud mõõta müra ümbritsevas keskkonnas. Komisjon ei jaga kaebaja seisukohta, et tarbijad tajuvad mõõteseadmetena üksnes selliseid seadmeid, mis kuvavad mõõdetava füüsikalise suuruse arvväärtusi mõõteriista tablool. Komisjon möönab, et erinevate mõõteseadmete vahel võib olla olulisi erinevusi selles, kui asjakohane, kasulik või isegi lubatav on üks või teine seade konkreetset täpsust või professionaalsust vajavate müra mõõtmiste puhul. Samas asjaolu, et suurt täpsust ja professionaalsust eeldavates olukordades võib mürafoori põhimõttel toimiv seade olla sobimatu (ja õigusaktide nõuetele mittevastav), ei kahanda taolise seadme olemuslikku funktsiooni müra mõõtva seadmena. Kaebaja kaubamärgitaotlusega hõlmatud mõõteseadmed klassis 9 on nimetatud üldiselt ega ole piiritletud täpsemate tingimustega, nagu näiteks tabloo või skaala olemasolu, taatlemise vajadus vms. Tegemist on seega kaupu kirjeldava tähisega.

Kaebus jäeti rahuldamata.

Otsus nr 2149-o

Kaebus kaubamärgi „SHEETSPLINT“ registreerimisest keeldumise kohta.

Patendiamet leiab, et kaebaja kaubamärk on kahest ingliskeelsest sõnast – sheet ja splint – moodustatud liitsõna, kusjuures sõna sheet tähendus eesti keeles on „leht“ ning sõna splint tähendus on „lahas“. Patendiameti hinnangul on nende sõnade tähendus Eesti keskmisele tarbijale arusaadav ning rõhutab, et kaubamärgiekspertiisi käigus on tuvastatud, et mitmed ettevõtjad toodavad lehe kujul müüdavaid lahaseid, millele kasutaja annab ise vajaliku kuju, mistõttu saab sõnu „sheet“ ja „splint“ kasutada klassis 10 nimetatud kaupade kirjeldamiseks.

Komisjon Patendiameti seisukohtadega ei nõustu. Komisjoni hinnangul on ingliskeelse sõna splint näol tegemist sõnaga, millega isikud Eestis sageli kokku ei puutu ja mille tähendus „lahas“ ei kuulu tarbijate n-ö argiteadmise hulka. Seega keskmine Eesti inimene, sh keskmine klassi 10 kaupade tarbija eelduslikult pigem ei tea sõna splint tähendust. Ingliskeelne sõna sheet on komisjoni hinnangul Eesti tarbijatele eelduslikult tuttavam, sh on teada selle sõna tähendus „leht“. Komisjon märgib samas, et sõnal sheet on eesti keeles veel teisigi tähendusi, näiteks „(voodi)lina“. Puudub alus arvata, et tähendus „leht“ on Eesti tarbijaile tuttavam kui tähendus „lina“ või vastupidi.

Teiseks leiab komisjon, et isegi kui oletada, et Eesti tarbijad on nii sõna sheet tähendusest „leht“ kui sõna splint tähendusest „lahas“ hästi teadlikud, ei ole ikkagi alust pidada liitsõna sheetsplint kaebaja kaupu kirjeldavaks. Komisjoni hinnangul ei saa teadmise põhjal, et lahas on lehe kujul vms, teha iseenesest üheseid järeldusi kaupade konkreetsete omaduste ja kasutusviiside kohta. Komisjon märgib ka, et kuigi Patendiamet on õigesti leidnud, et ainuüksi sellest, et liitsõna sheetsplint sõnaraamatutes ei esine, ei saa järeldada mittekirjeldavust, on siiski kohasem eeldada, et sõnastikes mittesisalduv sõna on isikutele tõenäolisemalt konkreetset tähendust mitteomav, kui vastupidi.

Komisjoni hinnangul kehtib eeltoodu nii juhul, kui asjassepuutuva tarbijaskonnana käsitleda tavatarbijaid kui ka juhul, kui tarbijaskonnana käsitleda meditsiinivaldkonna spetsialiste.

Kuna kaubamärki „Sheetsplint“ kirjeldavaks pidada ei saa, ei ole asjakohane Patendiameti väide, et see tähis peab jääma kõigile isikutele vabalt kasutatavaks tulenevalt avalikust huvist.

Kaebus rahuldati.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109