Uudiskiri nr. 50

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 2028-o

Varasem kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

POSTIMAJA

Kaubamärgi „POSTIMAJA“ registreerimise vaidlustamine.

Hinnates võrreldavate kaubamärkide äravahetamise, sealhulgas assotsieerumise tõenäosust, leiab komisjon, et nende tähistega tähistatavad teenused on osalt identsed ja osalt sarnased. Kaubamärgid on visuaalselt ja foneetiliselt vähesel määral sarnased, kuna need sisaldavad identset sõnalist osa posti. Samal ajal on vaidlustatud kaubamärgis POSTIMAJA teine pool, mis on visuaalselt ja foneetiliselt eristuv ning vähendab kaubamärkide visuaalset ja foneetilist sarnasust. Vaidlustatud kaubamärgil on asjaomase avalikkuse jaoks selge ja kindlaksmääratud tähendus, mida avalikkus kohe mõistab, kuna see tähendab konkreetselt postkontorit või ka sel eesmärgil kasutatud ehitist Tallinnas, mida taotleja haldab. Komisjon leiab sellest tulenevalt, et käesoleval juhul on kaubamärkide visuaalsed ja foneetilised sarnasused neutraliseeritud. Kuna kaubamärgid ei ole seetõttu sarnased, puudub ka nende äravahetamise, sealhulgas assotsieerumise tõenäosus.

Komisjon möönab, et varasem EL-is kehtiv rahvusvaheline kaubamärk on EL-is tuntud, kuivõrd see on tuntud Soomes, mis on EL liikmesriik ja oluline osa, ning kus kaubamärgi tuntus on kujunenud pikaaegse riikliku monopoli seisundi tulemusena. Komisjon ei pea siiski usutavaks, et Eesti avalikkus seostaks vaidlustatud kaubamärki vaidlustajaga või tema kaubamärgi all osutatavate vastandatud kaubamärgi identsete või samaliigiliste teenustega, kuna Eesti tarbijad on nende vaidlustaja teenustega kokku puutunud minimaalselt, kui üldse. Samuti ei saa tõenäoliseks pidada, et vaidlustatud kaubamärgi kasutamisega Eestis kahjustataks varasema kaubamärgi eristusvõimet, mis on loomupäraselt madal, isegi kui see on kogunud tuntust Soomes.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

Otsus nr 2244-o

​Varasem kaubamärk

S7

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „S 07 + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Arvesse võttes võrreldavate kaubamärkidega tähistatavate kaupade valdavas osas identsust ja piiratud osas sarnasust, samuti kaubamärkide sarnasust, sealhulgas eriti nende kõrget kontseptuaalset sarnasust, on tõenäoline, et tarbijad, toetudes ebatäiuslikule mälupildile vaidlustaja varasemast kaubamärgist, võivad vaidlustatud kaubamärgi vaidlustaja kaubamärgiga ära vahetada, pidada seda vaidlustaja kaubamärgiks või seostada vaidlustajaga.

Kaubamärkide visuaalset tajumist mõjutab ka nende tähendus; number 0 teise numbri ees ei tähenda üldkasutatavas kümnendsüsteemis matemaatiliselt midagi, mistõttu ka kaubamärkide visuaalsel võrdlemisel viitab see iseseisva väärtuse puudumisele.

Komisjon arvestab ka seda, et taotleja ei ole esitanud vaidlustaja põhjendusi ja tõendeid ümberlükkavaid või kahtluse alla seadvaid seisukohti ega tõendeid vaatamata sellele, et talle on selgitatud sellise võimaluse olemasolu ja tähtaeg seisukoha esitamiseks antud. Muuhulgas võib eeldada, et taotleja ei soovi vaidlustusavaldusele vastu vaielda.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Otsus nr 2196-o

​Varasem kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „NIVIA + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon leiab, et mõlema kaubamärgi puhul on keskseks ja silmatorkavaks, seega visuaalselt domineerivaks elemendiks nende sõnaline element. Kuigi mõlemal kaubamärgil on kujunduslikke elemente, mis on ilmselgelt erinevad, on sõnalised elemendid NIVEA ja NIVIA niivõrd sarnased, et kujunduslike elementide olemasolu ei väära sõnaliste domineerivate elementide visuaalset sarnasust. Sõnades erineb üksnes üks täht, mis on keset sõna, seega vähem tähelepandavas kohas. Seejuures on mõlemad sõnalised elemendid iseenesest kõrge eristusvõimega tehissõnad, samas kui vastandatud kaubamärgi ringikujulise tausta ja keskmisel määral ka vaidlustatud kaubamärgi rombikujulise kujunduselemendi eristav tähendus on madalam. Vaidlustatud kaubamärgi sõnalise elemendi väljavenitatus ei ole oluline eristusvõimet mõjutav tegur; ülejäänud aspektides on domineerivate sõnade kujundus väga sarnane. Kuigi kaubamärkide värvilähendus on erinev, on mõlema puhul tegu kontrastsete kaubamärkidega, milles domineeriv sõna on selgesti nähtav ja rõhutatud. Kõike eeltoodut arvestades peab komisjon kaubamärke tervikuna vähemalt keskmiselt sarnaseks.

Kuigi tegu on lühikeste ja korraga hoomatavate sõnadega, on sõnad niivõrd foneetiliselt sarnased ja erinevus on nii ebaolulises kohas, et see ei ole kaubamärkide häälduse erinevust oluliselt mõjutav asjaolu.

Arvestades seda, et vaidlustaja kaubamärk on varasem, võrreldavad kaubad on identsed ning võrreldavad kaubamärgid on üle keskmise sarnased, on tõenäoline, et keskmine tarbija loob seose vaidlustaja ja omaniku kaubamärgi vahel, ajades need kaubamärgid segamini, või seostab omanikku vaidlustajaga, pidades neid omavahel majanduslikult seotuks.

Komisjon märgib, et võrreldavate kaubamärkide kõrvutieksisteerimine Indias ei ole asjakohane, kuna ajaloolised asjaolud on Indias teistsugused. Vaidlustatud kaubamärgi kujunemise ajalugu ei ole samuti asjaolu, mis vähendaks võrreldavate kaubamärkide sarnasuse ja äravahetamise tõenäosust Eesti turul.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

II KAEBUSED

Otsus nr 2107-o

Kaebus Patendiameti otsuse peale patenditaotluse tagasilükkamise kohta.

Kaebaja on taotlenud vaidlustatud otsuse tühistamist. Komisjon leiab, et taotleja on esitanud Patendiameti raskestimõistetavale ja kohati ebaloogilisele ning üldsõnalisele, sisuliste põhjendusteta eelotsusele sisulise ja loogiliselt ülesehitatud ning seadusel põhineva vastuväite. Komisjon juhib tähelepanu ka sellele, et eelotsus on vasturääkiv: kui selle operatiivses osas on taotlejale antud tähtaeg kirjaliku või suulise vastuväite esitamiseks, siis lisas on viidatud suulise menetluse kutsele, kusjuures ekspert on konstateerinud, et kuna taotleja ei soovi suulist menetlust, teavitab ekspert taotluse tagasilükkamise otsusest. Suulisele menetlusele mitteilmumine on asjaolu, mille kutsusid esile poolte tõlgendused ja möödarääkimine ning milles ei ole vähetähtis eksperdil juba enne kavandatud suulist menetlust kujunenud veendumus, et taotleja sellel ei kavatse osaleda.

Vaidlustatud otsuses Patendiamet taotleja kirjalikule vastuväitele sisulist vastust andnud ei ole, mistõttu ei ole ilmne, kas ja miks Patendiamet ei ole kirjaliku vastuväitega nõustunud. Eeltoodust tulenevalt on juba formaalselt alus lugeda vaidlustatud otsust selle õigusliku alusega vastuolus olevaks ja tühistatavaks.

Taotletud patent puudutab seadet, mille puhul on asjakohane seadme teostamise näite esitamine. Komisjon leiab, et asjassepuutuva taotluse leiutiskirjelduses sisalduvad viited joonistele on korrektsed ja arusaadavad, kuigi numeratsiooni ei ole pidevalt kasvav. Komisjon toob välja, et juhul, kui leiutiskirjelduses on puudusi, võib seda asendada esmase taotluse kirjeldus. Selles kontekstis on arusaamatu eksperdi seisukoht, et esmases taotluses kasutatud numeratsiooni kasutamine ei ole lubatav, kuna uus esitatud taotlus on uus dokument. Puudused ei ole sisulised ning ei takista mõistmast leiutiseks oleva seadme tööstusliku kasutamise viisi.

Vaatamata sellele, et tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus ei ole haldusmenetlus, on Patendiametil proportsionaalne selgitamiskohustus ja kohustus teha taotlejaga koostööd. Nii juhul, kui taotlejal on patendivolinik, kui ka voliniku puudumisel, peavad ameti järelepärimised ja otsused olema taotlejale arusaadavad. Komisjon ei pea mõistlikuks olukorda, kus Patendiameti otsuse loogika ei ole mõistetav, samas kui Patendiameti hinnangul ebaselge taotlusedokumendi tehniline sisu on isegi juristile arusaadav. Komisjon ei nõustu kategooriliselt Patendiameti seisukohaga, et järelepärimiste esitamise käigus ei ole võimalik õigusaktide sätete mõtet selgitada ning selgituste saamiseks peaks taotleja või teda esindav volinik ise aktiivne olema.

Komisjon leiab, et järelepärimistes esitatud nõuded, mis osutusid hiljem taotluse tagasilükkamise alusteks, ei olnud piisavalt selged ja nende mõte taotleja jaoks avatud. Seega ei olnud Patendiamet ka vaidlustatud otsusele eelnenud menetluses taotlejale selgeks teinud, millised puudused võivad kaasa tuua taotluse tagasilükkamise.

Komisjon peab käesoleval juhul põhjendatuks eksperdi asendamist teise valdkonnas pädeva eksperdiga, kes vaatab taotluse asjaoludele erapooletult ja objektiivselt, ning kelle kujundatavat otsust saab taotleja autoriteetseks pidada.

Kaebus rahuldati ning Patendiametit kohustati jätkama menetlust komisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades, sh taastama patenditaotluse menetluse ja koheselt avaldama patenditaotluse.

Vaidlusasi nr. 24-1a-373

Vaidlustatud domeeninimi: e-residentsus.ee

Vaidlustajale kuulub Euroopa Liidu kaubamärk „e-Residency“. Komisjoni hinnangul on domeeninimi eksitavalt sarnane vaidlustaja kaubamärgiga, kuna domeeninimi koosneb selgelt arusaadavast kaubamärgi tõlkest. Komisjoni hinnangul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid registreerija õigust või õigustatud huvi vaidlustatud domeeninimele. Asja materjalidest ei nähtu, et registreerija pakuks e-residentsuse programmi või teenuseid. Samuti on tõendamata ja domeeninimega seotud kodulehel avaldatuga vastuolus registreerija väide, et tema teenused on suunatud e-residentidele.

Asjaolud, et vaidlustaja ei olnud ise varem oma kaubamärki domeeninimena registreerinud ega võtnud meetmeid domeeninime registreerimise vastu varem, ei anna registreerijale õigust ega õigustatud huvi vaidlusalusele domeeninimele. Komisjon leiab, et vaidlusalune domeeninimi oma olemuselt tekitab suure ohu, et seda võidakse kaudselt seostada vaidlustajaga või Eesti ametliku e-residentsuse programmiga.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr. 2-23-15800

Hagi kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks.

Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt püüab hageja eksitavalt väita, justkui oleks kaubamärgi tegeliku kasutamise mõõtmiseks olemas selge valem. Kohtu arvates sellist õiguslikku olukorda tegelikkuses ei esine. Maakohus oli seisukohal, et kostja kontserni majanduslik võimsus ei muuda vaidlusaluse kaubamärgi kasutamist ebapiisavaks, arvestades selle kasutamise faktilisi asjaolusid.

Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldatakse, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tuvastamata, kas kaubamärgiomanik on kõnealust kaubamärki kasutanud jaemüügiteenuste tähistamisel Eestis viie järjestikuse aasta jooksul ning kas kasutatud on registreeritud kaubamärki kujul nagu see on registreeritud.

Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale.

Ringkonnakohtu arvates on kostja esitatud tõendid piisavad selleks, et tuvastada kostja poolt kaubamärgi tegelik kasutamine Eestis asjassepuutuval ajavahemikul. Selleks, et täidetud oleks kaubamärgi tegeliku kasutamise nõue, peab kaubamärki olema kasutatud millalgi asjassepuutuva 5-aastase ajavahemiku jooksul. Seega piisab, kui tõendatud on kasutus mingi ajaperioodi jooksul, mis jääb selle 5 aasta sisse. Kaubamärki ei pea olema kasutatud kogu selle aja jooksul katkematult.

Tuvastatud asjaoludest nähtub, et e-pood, kus kaubamärki kasutati, oli suunatud mh Eesti klientidele, neil oli võimalik sealt kaupu tellida ja nad ka tegelikult tellisid sealt kaupu. See, et tellimuste maht ei olnud väga suur, ei ole iseenesest oluline, kuna mingit minimaalse mahu nõuet kehtestatud ei ole. Asjaolu, et kostja ei ole seadnud omale eesmärgiks omandada Eestis suurt turuosa, ta pole avanud füüsilisi poode või teinud eraldiseisvalt oma veebipoele ja/või pakutavatele kaupadele spetsiaalselt Eesti klientidele suunatult reklaami, ei muuda ringkonnakohtu arvates kostja kaubamärgikasutust näiliseks.

Apellatsioonikaebus jäeti rahuldamata.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109