Uudiskiri nr. 43

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 1782-o

Varasemad kaubamärgid

ALATTAR

Vaidlustatud kaubamärk

GATTART

Kaubamärgi „GATTART“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon leiab, et võrreldavate kaubamärkidega tähistatud kaubad on valdavalt samaliigilised ning herbitsiidide puhul üheselt erinevad. Kaupade võrdlemisel on asjakohane mh nende turustamisviis: kõnealuseid kaupu võidakse müüa lõpptarbijale apteegis, harvem eraldi tervisepoes või ka muudes (suuremates) kauplustes, kuid seal eraldi osakonnas.

Vaidlustaja on väitnud, et võrreldavad kaubamärgid on sarnased ühtelangeva osa „-ATTAR-” tõttu. Komisjon sellega ei nõustu.  Eesti tarbija üldjuhul araabia keelt ei mõista ning puudub seega põhjus, miks kõige esimesena nähtav osa peaks olema tarbija jaoks teisejärguline. Visuaalselt on kaubamärkide algused „GAT“ ja „ALA“ täiesti erinevad. Kuigi kaubamärkide ülejäänud osas on visuaalseid sarnasusi, on selle sarnasuse tajumine vähem kaalukas kui kaubamärkide alguste ja ka terviku erinevus. Foneetiliselt ei ole kaubamärgid samuti komisjoni hinnangul sarnased.

Komisjon peab kaubamärke niivõrd erinevaks, et keskmine tarbija nii turusituatsioonis kui ravimit vms toodet kasutades ei aja neid kaubamärke segamini. Seda vähem on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine spetsialisti poolt.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

II Kaebused

Otsus nr 1990-o

Vaidlusalune kaubamärk

Kaebus kaubamärgile „€$ + kuju“ õiguskaitse andmisest keeldumise kohta.

Patendiameti hinnangul ei ole õiguspärane teenuse liigile ja otstarbele viitava tähise, sümboolika monopoliseerimine ühe ettevõtja nimele. Teenuse liiki ja omadusi näitav tähis peab jääma vabalt kasutatavaks kõigile potentsiaalsetele turul osalejatele.

Kaebaja avaldas kahtlust selles, et tarbija tajub vaidlusalust kaubamärki kirjeldavana. Selle põhjenduseks esitas ta asjaolu, et kaubamärk on saanud õiguskaitse alusregistreeringuna Poolas ja järgnevalt mitmes muus (EL) riigis.

Komisjon selle kaebaja argumendiga ei nõustu. Esiteks on Patendiamet esitanud andmeid selle kohta, et mitmes muus EL riigis on keeldutud vaidlusalusele rahvusvahelisele kaubamärgile õiguskaitset andmast. Nagu komisjon on oma otsustes korduvalt märkinud, ei ole teiste riikide praktika konkreetse kaubamärgi kaitstavuse tunnustamisel siduv, eeskujuna järgimiseks kohustav ega otsustava tähendusega Eesti kaubamärgiõiguse kohaldamise. Komisjon juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et nii Poolas kui mõnes muus riigis, kus vaidlusalune kaubamärk on saanud kaitse, ei ole euro (dollarist rääkimata) põhiline rahaühik, mistõttu selle sümboli tajumine võib olla erinev. 

Komisjoni hinnangul ei ole tegemist pelga vihje või seosega, vaid valuutasümbolid minimaalse kujundusega edastavad üheselt nimetatud rahaga seotud teenuseid ja nende osutamise tunnuseid kirjeldavat sõnumit, mille kasutamise õigust ei ole kooskõlas avaliku huviga põhjendatud kellelegi monopoliseerida.

Komisjon leiab, et vaidlusalune kaubamärk, mis koosneb kõnealuseid teenuseid kirjeldavatest rahasümbolitest, mida on kujundatud viisil, mis ei lisa kaubamärgile eristusvõimet, ei ole suuteline täitma kaubamärgi põhifunktsiooni eristada ühe ettevõtja teenuseid teiste isikute samaliigilistest teenustest.

Kaebus jäeti rahuldamata.

Otsus nr 2098-o

Vaidlusalune kaubamärk

Kaebus kaubamärgi “EST kinnisvara + kuju“ registreerimisest keeldumise kohta.

Kaebaja leiab, et Patendiameti poolt EL liikmesriikide ühisteatise CP3 (Ühisteatis eristusvõimet käsitleva ühise praktika kohta – kirjeldavaid/eristusvõimetuid sõnu sisaldavad kujutiskaubamärgid) kohaldamine on õigusvastane, kuna CP3 kohaldamist võib lugeda õiguste piiramiseks ning proportsionaalsuspõhimõtte rikkumiseks, samas kui igasuguseid õigusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ning vastavalt proportsionaalsuspõhimõttele peavad piirangud olema vajalikud.

Seoses ühisteatisega CP3 jääb komisjon oma varasemas otsuses väljendatud seisukohale, et ühisteatisega arvestamine ja selle põhimõtetest juhindumine kaubamärkide õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel on õiguspärane.

Komisjon nõustub Patendiameti seisukohtadega, et kaubamärk „EST kinnisvara + kuju“ tervikuna on keeldutud teenuseid kirjeldav ja sellest tulenevalt eristusvõimetu. Komisjoni hinnangul on väljaspool kahtlust, et piisavalt teadlik, mõistlikult tähelepanelik ja arukas Eesti tarbija tajub tähist „EST kinnisvara“ – veel enam koosmõjus Eesti kaardi kujutisega – kui viidet Eestis osutatavatele või muul moel Eestit puudutatavatele kinnisvaraga seotud teenustele.

Komisjon nõustub Patendiametiga, et kaardi konkreetne kujunduslik lahendus – Eesti kontuurkaart on moodustatud sinist värvi täppidest – annab kaebaja tähisele küll teatava stiliseerituse, kuid on olemuselt siiski eristusvõimetu ega lisa kaubamärgile tervikuna eristatavust.

Komisjon nõustub Patendiametiga, et kaebaja esitatud materjalid võivad ühe komponendina aidata kaasa tähise omandatud eristusvõime või üldtuntuse tõendamisele, samas ei anna ainult need materjalid alust väita, et kaebaja tähis Eesti tarbija jaoks vaatlusaluseid teenuseid ei kirjelda ning et sellel on eristusvõime kindla ettevõtja kaubamärgina.

Komisjon ei pea põhjendatuks kaebaja etteheidet Patendiametile, et viimane on ekspertiisimenetluses soovitanud kaebajal esitada täiendavaid tõendeid, näiteks turu- või tarbijauuringuid. Komisjon leiab, et Patendiameti sellekohased soovitused on igati mõistlikud ja kooskõlas hea halduse põhimõttega.

Kaebus jäeti rahuldamata.

Otsus nr 1970-o

Vaidlusalune kaubamärk

Kaebus kaubamärgi „FILTER ENERGY WATER SOLUTIONS POWERING YOUR INDUSTRY + kuju“ registreerimisest osalise keeldumise kohta.

Komisjon möönab, et lugedes sõna FILTER koos muude kaubamärki moodustavate sõnadega ENERGY WATER SOLUTIONS, võib tekkiv mõisteline tervik olla kõnealuseid kaupu ja teenuseid kirjeldav. Komisjon leiab siiski, et kõik kaubad ja teenused, mille suhtes Patendiamet on keeldunud kaubamärki registreerimast, ei seondu vee filtreerimise abil energia tootmise või kokkuhoiuga, millele Patendiamet on oma otsuses keskendunud.

Kuna komisjon leiab, et Patendiamet ei ole igakülgselt hinnanud kaubamärgi elementide ja sellest lähtudes kaubamärgi kui terviku kirjeldavat iseloomu kõigi keeldutud kaupade ja teenuste suhtes, kuulub kaebus juba seetõttu osaliselt rahuldamisele.

Teiseks on kaebaja hinnangul küsitav loosungi POWERING YOUR INDUSTRY kirjeldavus. Komisjon leiab, et vaidlusaluse tähise visuaalselt ja kontseptuaalselt eristuv element on eraldi võetult loosunglik ning kõikvõimalikke kaupu ja teenuseid üldiselt kiitev, s.t nende kvaliteeti adekvaatselt või ülemäära kirjeldav.

Vaidlusaluse kaubamärgi kujundus on komisjoni hinnangul minimaalne, avaldudes üksnes praktiliselt kujunduseta ning soliidsetes või isegi ametlikes mustas ja sinises toonides sõnade erinevas suuruses ja paigutuses. Kujunduse minimaalsusele vaatamata leiab komisjon, et Patendiamet ei ole veenvalt põhjendanud seda, miks kaubamärgi sõnalised elemendid oma kogumis, st kaubamärk tervikuna ja kujundust arvesse võttes ei saa täita kaubamärgi päritolufunktsiooni.

Komisjon leiab kokkuvõtteks, et ka kaubamärgi eristusvõimetust tuleb uuesti hinnata.

Kaebaja on viidanud oma varasematele kaubamärkidele „FILTER“ (reg nr 14608) ja „FILTER + kuju“ (reg nr 48542), mis on tema väitel pikaajalises kasutuses. Kuna kaebaja ei ole nende kaubamärkide kasutamise, eriti aga nende kasutamise tulemusel omandatud eristusvõime kohta vaidlusaluse kaubamärgi menetluse käigus tõendeid esitanud, ei saa komisjon seda argumenti otsuse tegemisel arvesse võtta.

Kaebus rahuldati osaliselt.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109