Uudiskiri nr. 40

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 2004-o

Varasem kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

PENOPLEX

Kaubamärgile „PENOPLEX“ õiguskaitse andmise vaidlustamine (kiirendatud menetlus).

Vaidlustaja leiab, et taotleja kaubamärk „PENOPLEX“ on äravahetamiseni sarnane ja assotsieeruv vaidlustaja varasema kaubamärgiga „PENOFLEX“. Lisaks on taotleja kaubad klassis 17 samaliigilised ja/või identsed vaidlustaja varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadega.

Patendiamet edastas vaidlustusavalduse esitamise kohta teate vaidlustatud kaubamärgi omanikule. Omanik ei ole oma esindajat teatanud, mistõttu komisjon kohaldab kiirendatud menetlust. Komisjon rahuldab sel juhul lõppmenetluse korras avalduse oma otsust põhjendamata selles osas, milles see ei ole ilmselt põhjendamatu.

Vaidlustusavaldus rahuldati.


Otsus nr 1920-o

Varasem kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „slice in 3 Maksa 3 osas lisatasuta + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Mõlemad kõnealused kaubamärgid on kaitstud klassi 36 teenuste tähistamiseks ning tähistatavad teenused on osalt identsed ja samaliigilised.

Komisjon leiab, et sõna „SLICE“ on kaubamärkides visuaalselt domineeriv element, lisanduva numbriga 3 või ilma. Komisjoni hinnangul on sõna „in“ vaidlustatud kaubamärgis sedavõrd stiliseeritud, et mõjub kujundelemendina. Kuna kaubamärke jäetakse meelde ja viidatakse nii kaubamärgi- kui äripraktikas sõnalise elemendi kaudu, on tõenäoline, et ka foneetiliselt on just sõna SLICE kõige meeldejäävam ja eristuvam element ning seda vaatamata sellele, kuidas tarbija seda hääldab. Seega on võrreldavate kaubamärkide kõige silmatorkavam, meeldejäävam ja domineerivam element sisuliselt identne ning võrreldavatest kaubamärkidest kui tervikutest jääv üldmulje sarnane.

Vaidlustusavaldus rahuldati.


Otsus nr 2027-o

Varasem kaubamärk

FOOD ON FOOT

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „On Food + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Ainuüksi asjaolu, et võrreldavad kaubamärgid sisaldavad identseid elemente (sõnad „food“, „on“) ei ole komisjoni hinnangul piisav pidamaks kaubamärke sarnasteks määral, mis võiks põhjustada kaubamärkide äravahetamist. Erinevust suurendab asjaolu, et vaidlustaja kaubamärk sisaldab kolmanda sõnana sõna foot, mida ei ole taotleja kaubamärgis. Samuti suurendab kaubamärkide visuaalset erinevust taotleja kaubamärgi kirjastiil ning tumesinise ja oranžika värvi kasutamine.

Komisjon leiab, et iseäranis selgelt avaldub võrreldavate kaubamärkide erinevus semantilisest aspektist. Vaidlustaja kaubamärk „FOOD ON FOOT“ (otsetõlkes „toit jala peal“) seostub kontseptsiooniga, mille kohaselt pakutakse tarbijale toitu viisil, kus toit on mõeldud tarbimiseks püstijalu, kiirelt ja/või n-ö möödaminnes (näiteks nn tänavatoidu kontseptsioon). Taotleja kaubamärk analoogseid assotsiatsioone ei tekita.

Komisjon rõhutab veel, et toidukaupu tähistavates kaubamärkides sisalduv sõna „food“ iseenesest ei ole tarbijate jaoks kaupade päritolu identifitseerimist võimaldavaks tähiseks ning ainuüksi ühise elemendi „food“ sisaldumine võrreldavates kaubamärkides ei too kaasa vaidlustaja ja taotleja kaubamärkide segiajamist.

Komisjon nõustub taotlejaga, et kuigi võrreldavates kaubamärkides sisaldub ühiseid elemente, ei ole kaubamärgid tervikuna sarnased tulenevalt elementide erinevast paigutusest ning sellest tingitud visuaalsetest, foneetilistest ja semantilistest erinevustest.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1812-o

Varasem õigus/sümbol

STENBOCKI MAJA

Vaidlustatud kaubamärk

STENBOCK

Kaubamärgi „STENBOCK“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon märgib, et „Stenbocki maja“ ei ole käsitletav Eesti Vabariigi vapi, lipu või muu riikliku embleemi ega tarvitusele võetud ametliku märgi ega tempelmärgina.

Vaatamata puudustele vaidlustaja argumentatsioonis leiab komisjon, et tähist „STENBOCKI MAJA“ saab samas lugeda sümboliks. Komisjon lähtub sellest, et vaidlustaja ja muud temaga samal aadressil tegutsevad täidesaatva võimu asutused on esitatud tõendite kohaselt alates 2000. aastast kasutanud lisaks kujundusega logole ka sõnalist tähist „STENBOCKI MAJA“, mh valitsuse pressiüritustel.

Komisjon on seisukohal, et vaidlustatud kaubamärk jäljendab vaidlustaja sümbolit. Komisjon leiab, et vaidlustaja sümboli koosseisus oleva sõna MAJA puudumine vaidlustatud kaubamärgis ei muuda tarbija jaoks olulist ja meeldejäävat eristuvat osa ega vähenda riski, et tarbijal tekib ekslik seos vaidlustatud kaubamärgi ja vaidlustaja sümboli ning vastavalt taotleja ja Riigikantselei (ja temaga samal aadressil tegutsevate asutuste) vahel.

Seega oleks vaidlustatud kaubamärgi registreerimine vastuolus avaliku huviga.

Vaidlustusavaldus rahuldati.


Otsused nr nr 1828-o ja 1829-o

Varasemad kaubamärgid

EESTI 200

Vaidlustatud kaubamärgid

EESTI 200

ERAKOND EESTI 200

Kaubamärgi „EESTI 200“ registreerimise vaidlustamine.

Kaubamärgi „ERAKOND EESTI 200“ registreerimise vaidlustamine.

Varasem kaubamärk „EESTI 200 + kuju“ on kaitstud klassis 41 kitsalt loetletud teenuste sümpoosionide korraldamine ja läbiviimine suhtes. Vaidlustatud kaubamärkide teenuste loetellu sümpoosionide korraldamine ja läbiviimine ei kuulu. Komisjon leiab, et kuigi mõned nimetatud teenustest võivad olla lähedased registreeritud kaubamärgi loetellu kuuluvate teenustega, ei ole kogu loetletud teenuste palett sümpoosionide tarbijate jaoks seostatav sümpoosionide korraldamisega, selleks teenuseks vajalik ega seda asendav.

Kuna antud juhul on vastandatud registreeritud kaubamärk registreeritud spetsiifiliste ja tähelepanelikule adressaadile suunatud teenuste suhtes ning nende teenustega samaliigilisi teenuseid vaidlustatud kaubamärgi kaupade ja teenuste loetelus ei esine, on komisjon seisukohal, et kaubamärkide äravahetamise, sealhulgas nende assotsieerumise tõenäosust ei esine.

Komisjoni hinnangul ei ole tõendatud varasema kombineeritud kaubamärgi maine või eriline eristusvõime, mida vaidlustatud kaubamärgi kasutamisega erinevatel teenustel võiks kahjustada või ära kasutada.

Vaidlustajad on väitnud, et nendele kuulub ühiselt üldtuntud sõnaline kaubamärk „EESTI 200“, mis on varasem vaidlustatud kaubamärgist. Komisjon ei eita, et esitatud tõenditest nähtub EESTI 200 idee/algatus ja samanimelise liikumise olemasolu, kuid tõendatud ei ole, et selle tähise all oleks keegi pakkunud konkreetset kaupa või osutanud teenust, eristades seda kaupa või teenust teiste isikute samaliigilisest kaubast või teenusest, s.t kaubamärgi funktsioonis. Kui tegemist ei ole olnud kaubamärgiga, ei saa olla tegemist ka üldtuntud kaubamärgiga. Seega on vaidlustajate väited vaidlustatud kaubamärkide vastuolu kohta seoses väidetavalt üldtuntud varasema kaubamärgiga „EESTI 200“ alusetud.

Vaidlustusavaldused jäeti rahuldamata.

Kohtulahendid

Harju Maakohus, kohtuasi nr 2-17-141

Hagi kasulike mudelite rikkumise teel saadud tulu nõudes või alternatiivselt väärtuse hüvitamise nõudes.

Vastuhagi kasulike mudelite registreeringute tühistamise nõudes.

Hagi rahuldati osaliselt, hageja alternatiivne nõue rahuldati ning määrati kahjuhüvitis.

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale registreeritud kasulikud mudelid nr 00709, 00788, 00789, 00790 ja 00848, mille alusel on võimalik valmistada betoonist plaatvundamendil hooneid ja mooduleid, mida on võimalik tõsta ja langetada ning, mida saab transportida autotreileril. Eestis on mitmeid moodulmaja tehaseid, kuid ükski ei ehita transporditaval betoonvundamendil hooneid.

Kuna hagejal ei ole vastuväiteid selle osas, et kasulik mudel nr 00709 tuleb tühistada uudsuse puudumise tõttu, siis kohus rahuldab kostja 2 vastuhagi ja tühistab kasuliku mudeli nr 00709.

Ekspertiisidele tuginedes tunnistab kohus kasuliku omandi omaniku õigusi ülejäänud kahe meetodi ning kahe seadme osas (kasulikud mudelid 00788, 00789, 00790 ja 00848).

Kohus leiab, et kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on kostjate näol tegemist pahausksete rikkujatega. Vaidlust pole selle üle, et hageja ei ole andnud kostjatele nõusolekut temale kuuluvate kasulike mudelite kasutamiseks ja sellega on kostjad rikkunud hageja kui kasulike mudelite omaniku ainuõiguseid. Kohus nõustub hagejaga, et rikkumiste eest vastutavad mõlemad kostjad solidaarselt.

Kohus nõustub hagejaga, et ilma hagejale kuuluvate kasulike mudelite kasutamiseta ei oleks saanud kostja 2 toota ja kostja 1 müüa betoonvundamendil maju. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja väärtuse hüvitamise 60 000 eurot kasutustasu baasilt.

Otsus ei ole jõustunud, kuivõrd see on Tallinna Ringkonnakohtusse edasi kaevatud.

Domeenivaidluste Komisjoni Otsused

Vaidlusasi nr. 22-1a-357

Vaidlustatud domeeninimi: camfil.ee

Komisjon selgitab, et vaidlust lahendades ei ole Komisjon kummagi poole esindaja ega tegutse kummagi poole huvides. Komisjon ei asu Vaidlustaja huvide kaitseks iseseisvalt andmebaasidest otsima andmeid, mis võimaldaksid vaidlustusavaldust rahuldada, kui Vaidlustaja ei ole selliseid andmeid vaidlustusavalduses ega sellele lisatud tõendites esitanud ning ei tee seda ka peale Komisjoni poolt täiendava tähtaja andmist. Samuti ei saa Komisjon Vaidlustaja asemel asuda sisustama seda, millisele varasemale õigusele Vaidlustaja üldse tugineb, kuna selline õigus ja pädevus on üksnes Vaidlustajal ning tema esindajal.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109
Faks: +372 6 403 105

© Patendibüroo TURVAJA OÜ, 2022

Teised uudiskirjad

Vaata uudiste arhiivi