Uudiskiri nr. 36

Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused

I Vaidlustusavaldused

Otsus nr 1853-o

Varasemad kaubamärgid

LIISU

Vaidlustatud kaubamärk

Liisu

Kaubamärgi „Liisu“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon leiab, et vaidlustaja esitatud tõendid kogumis näitavad, et vaidlustaja on oma kaubamärke Eestis piimatoodete tähistamisel kasutanud alates 2017. aasta maikuust, kuid tõendid ei võimalda teha järeldust, et kaubamärgid „LIISU“ ja „Liisu + kuju“ oleksid omandanud üldtuntuse.

Vaidlustaja tooted olid taotleja kaubamärgi „Liisu“ registreerimistaotluse esitamise ajaks olnud turul ligikaudu aasta ja viis kuud. Kuigi kaubamärgi üldtuntuks muutumist lühikese aja jooksul ei saa põhimõtteliselt välistada, puuduvad käesolevas asjas andmed, millest saaks järeldada, et vaidlustaja tegevused oleksid olnud sedavõrd intensiivsed, et kiiresti jõuda arvestatava osa asjaomastesse sektoritesse kuuluvate isikute teadvusse.

Kuigi vaidlustaja on komisjonile esitanud andmeid reklaamikulude kohta, ei nähtu tõenditest, milliseid konkreetseid tegevusi on vastavate summade eest „LIISU“ kaubamärkide populariseerimiseks tehtud. Samuti ei saa esitatud tõenditest järeldada, et kirjeldatud reklaami tulemusel oleks vaidlustaja kaubamärgid saavutanud tarbijate seas kõrge tuntuse taseme.

On selge, et vaidlustaja tõendid ei käsitle vaidlustaja „LIISU“ toodete müüki väikeettevõtjate poolt ja/või nende teadlikkust vaidlustaja kaubamärkidest. Seega ei ole tõendatud, et valdav enamus piimatoodete jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorist või vastavast ärisektorist tunneb vaidlustaja kaubamärke.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.


Otsus nr 1839-o

Varasemad kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

VOLVOX

Kaubamärgi „VOLVOX“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon nõustub vaidlustajaga, et sõnalised elemendid „VOLVO“ ja „VOLVOX“ on sarnased. Sellest tulenevalt on võrreldavad kaubamärgid tervikuna visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnased ning seda vaatamata asjaolule, et täht „X“ ei ole eesti keeles tavapärane.

Komisjon märgib, et isegi kui taotleja on oma kaubamärgi väljatöötamisel lähtunud sellest, et volvox on vetikas, organism, mille liikmed saavad toimetada iseseisvalt, aga moodustavad koos efektiivsema rühma – ja niimoodi on mõeldud toimima ka taotleja osutatav teenus ja selle meeskond –, ei ole tõenäoline, et sellise seose looks keskmine taotleja teenuste tarbija pelgalt tähise „VOLVOX“ põhjal. Veel vähem peab komisjon tõenäoliseks, et Eesti tarbija jagaks tähist „VOLVOX“ moodustavad sõnaosad saksakeelseks termininiks voll (eesti k täielik, kõige vajalikuga varustatud) ja ladinakeelseks terminiks vox (eesti k hääl, pädevus, alluvusala), omistades seeläbi taotleja kaubamärgile tähenduse „täielik pädevus“.

Komisjoni hinnangul on seesugune käsitlus kunstlik ning päriselus taotleja kaubamärk selliseid assotsiatsioone ei tekita.

Komisjon märgib, et kuigi taotleja ja vaidlustaja teenuste loetelude sõnakasutus ei ole identne, on kõik taotleja kaubamärgitaotluses sisalduvad teenused siiski hõlmatud või lähedalt seotud eelviidatud vaidlustaja teenustega.

Vaidlustusavaldus rahuldati.


Otsus nr 1883-o

Varasem kaubamärk

Vaidlustatud kaubamärk

Kaubamärgi „LUMENA KINNISVARABÜROO + kuju“ registreerimise vaidlustamine.

Komisjon leiab, et vaidlustatud kaubamärgi domineerivaks elemendiks nii visuaalselt kui kontseptuaalselt on sõna „LUMENA“. Disainielement üksnes rõhutab märgi seotust osutatavate teenustega, eriti koostoimes sõnaga „KINNISVARABÜROO“.

Ka vastandatud kaubamärgi puhul on domineeriv sõna „lumina“. Komisjon möönab, et sõna „KVARTAL“ ei anna tarbijale nii selgelt märku teenuste iseloomust, kui seda teeb vaidlustatud kaubamärgi koosseisus olev „KINNISVARABÜROO“. Samas on see element visuaalselt praktiliselt silmatorkamatu ning kinnisvarateenuste kontekstis niivõrd tavapärane ja teenuste liigile vähemalt vihjav, et seda ei saa pidada mingil määral domineerivaks varasema kaubamärgi kui terviku elemendiks.

Vaidlustaja loeb akuudikujulist elementi i-tähe peal olevaks stiliseeritud täpiks ning on väitnud, et sõnarõhk paikneb võrreldavates sõnades identselt. Komisjon peab väidet põhjendatuks ning leiab, et on alust lugeda võrreldavate kaubamärkide domineerivate sõnaliste elementide hääldusi pigem sarnaseks või lausa identseks.

Komisjon märgib, et sõna „lumena“ on eestikeelne tähendusega sõna, nimelt sõna „lumi“ ainsuse essiivivorm. Sellele vaatamata nõustub komisjon pooltega, et see tähendus käändes, mida ilma kontekstita ei kasutata kunagi, ei muuda kaubamärke kontseptuaalselt võrreldavaks ega erinevaks.

Vaidlustusavaldus rahuldati.


Otsus nr 1881-o

Varasem kaubamärk

ÖKOSEPT

Vaidlustatud kaubamärk

Ecosept

Kaubamärgi „Ecosept“ registreerimise vaidlustamine.

Vaidlustatud kaubamärgi registreerimist on 13.02.2019 taotlenud Öko-Pharma OÜ. 20.04.2020 on vaidlustatud tähise taotlus üle antud OÜ-le Ecosept ning selle kohta on tehtud kanne Patendiameti registris.

Vaatamata sellele, et isik, kellele taotlus on üle antud ja kes astub komisjonis avalduse menetlusse senise taotleja asemel, on uus isik, on temale omistatav kõik nii taotlusest kui ka komisjoni menetluses menetlusosalise – taotleja – seisundist tulenev.

Käesolevas menetluses on uus taotleja esitanud oma kirjaliku seisukoha 26.05.2020, mis on päev hilisem taotlejale määratud tähtpäevast 25.05.2020. Seega nõustub komisjon vaidlustajaga, et taotleja seisukoht ei ole saabunud tähtaegselt. Siiski ei nõustu komisjon sellega, et taotleja seisukoht tuleks seetõttu jätta tähelepanuta.

Komisjon asub seisukohale, et kahtlust ei ole kaupade identsuses või vähemalt samaliigilisuses. Komisjon leiab, et visuaalselt on kaubamärgid sarnased vaatamata sõnade alguste erinevusele ning, et ka foneetilisel tasandil on tõenäoline, et tarbija võib sõnamärgid omavahel segi ajada.

Komisjon leiab, et tarbija, kes on piisavalt informeeritud ja oskab luua seoseid, ei taju mingit vahet selles, kas taotleja on mõelnud ökonoomsust või ökoloogilisust. Kuna keskmine Eesti tarbija oskab vähemalt baastasemel võõrkeeli, kus eesliitele ’öko-’ vastab eesliide ’eco-/eko-’, on ülimalt tõenäoline nende tähiste segiajamine, sest need on kontseptuaalselt identsed.

Taotleja on väitnud, et ta omab esmast õigust registreerida oma ettevõtte nimelisi kaubamärke ja patente Eesti Vabariigis. Varasemal ärinimel võib olla mõju hilisema kaubamärgi vaidlustamisel ja tühistamisel, kuid ärinime olemasolu iseenesest ei anna mingeid eelisõigusi.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Domeenivaidluste Komisjoni Otsused

Vaidlusasi nr. 21-1a-347

Vaidlustatud domeeninimed: hhprefab.ee; happyhomemajad.ee; jaapanimaja.ee

Domeeninimed hhprefab.ee ja happyhomemajad.ee anti üle vaidlustajale. Vaidlustusavaldus domeeninime jaapanimaja.ee suhtes jäeti rahuldamata.

Vaidlustaja poolt maja tähistusega „Jaapan“ tootmine ja väidetav tuntus selle toote järgi ei anna vaidlustajale varasemat õigust, kuna tegu ei ole ei Eestis kehtiva registreeritud kaubamärgi, füüsilise isiku nime, juriidilise isiku Eestis registrisse kantud nime, riigi, kohaliku omavalitsuse ja nende asutuse nime ega rahvusvahelise ja valitsusvahelise organisatsiooni nimega.

Komisjon nõustub vaidlustajaga, et domeeninimi hhprefab.ee on identne vaidlustaja ärinimega, st varasema õigusega. Samuti nõustub komisjon, et domeeninimi happyhomemajad.ee on eksitavalt sarnane vaidlustaja registreeritud kaubamärgiga „Happy Home“.

Registreerija ei ole oma vastuses toonud esile mistahes konkretiseeritavat õigust või õigustatud huvi domeeninime hhprefab.ee registreerimiseks, mille puudumist kinnitab registreerija nõusolek see vaidlustajale üle anda.

Domeeninime happyhomemajad.ee osas on registreerija märkinud üldsõnaliselt kavatsust kasutada seda registreerija puhkemajutuses. Komisjon leiab, et registreerija väited domeeninime happyhomemajad.ee kasutamise kavatsuse kohta on ebakonkreetsed, samuti ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Asjaolu, et registreerija on lisaks domeeninimele happyhomemajad.ee  täpselt samal päeval registreerinud domeeninime hhprefab.ee kinnitab juhuslikkuse puudumist domeeninimede registreerimisel ning viitab kavatsusele kasutada ära vaidlustaja ja viimase varasema õiguse mainet.

Vaidlustusavaldus rahuldati osaliselt.


Vaidlusasi nr. 20-1a-344

Vaidlustatud domeeninimed: bobcatbalti.ee; bobcat-balti.ee; bobcatrent.ee

Domeeninimi bobcatrent.ee anti üle Vaidlustajale 1, Doosan Bobcat EMEA s.r.o..

Domeeninimed bobcatbalti.ee ja bobcat-balti.ee anti üle Vaidlustajale 2, OÜ Bobcat Balti.

Komisjon on seisukohal, et vaidlustatud domeenimedes sisalduv domineeriv element “BOBCAT“ on identne vaidlustajate varasema õigusega – vaidlustaja 1 kaubamärkide ja vaidlustaja 2 ärinimega “OÜ Bobcat Balti“.

Olles teadlik nii kaubamärgi kui ärinime olemasolust pidi registreerija aru saama et kombineerides kaubamärki üldsõnalise viitega või kasutades vaidlustaja 2 ärinime oma domeenides ja pakkudes nende kaudu ka teiste kaubamärkide tooteid, võib talle osaks saada

BOBCAT kaubamärkide omaniku põhjendatud pahameel. Selle vältimiseks võinuks registreerija kaubamärkide ja/või ärinime omanikega enne vaidlusaluste domeenide registreerimist konsulteerida ja neilt nõusoleku taotleda.

Registreerija ei ole domeenimede järgi tuntud ega kasutanud neid enne 2020 lõppu. Puuduvad tõendid selle kohta, et registreerijale kuuluks Eestis või väljaspool Eestit õigusi tähistele “BOBCAT“ või “Bobcat Balti“ või, et registreerija ise oleks vaidlusaluste domeeninimede järgi üldtuntud. Seega ei ole registreerija komisjoni hinnangul tõendanud kaubamärkide või ärinime kasutamise õigust ega õigustatud huvi olemasolu.

Võttes arvesse et registreerija on kõikide toojate hulgast, kelle toodete renditeenust ta pakub valinud oma domeenimedesse just BOBCAT kaubamärkide ja/või registreerinud vaidlustaja 2 ärinime sisaldavad domeeninimed, on usutav, et registreerija soovib kaubamärgi ja ka vaidlustajate tuntust ja mainet oma ärilistel eesmärkidel põhjendamatult ära kasutada.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Kohtulahendid

Riigikohtu tsiviilkolleegium, kohtuasi nr 2-14-6942

Hageja on ülemaailmne kaubamärgiomanikke esindav organisatsioon, kes esitas nõude kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest tulevikus hoidumiseks ning kahju hüvitamiseks.

Hageja kohaselt oli kostja teadlik, et veebilehtedel, millele ta teenust pakkus, toimus ebaseaduslik võltskaupade müük. Kostja tegevuse mastaapsus ning suunatus võltskaubandusega tegelevatele isikutele ilmestas väidetavalt tema tahet just sellist teenust pakkuda.

Kostja vaidles nõudele vastu väites, et ta ei ole müünud võltsitud kaupu ega kasutanud kaubamärgi kujutist; ei ole tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, mida saaks käsitleda saamata jäänud tuluna. Kostja väitel ei olnud ta internetilehekülgede sisust teadlik ega teadnud seda, kes oli veebimajutuse teenuse osutaja.

Kolleegium nõustub kohtutega, et kostjal oli käibekohustus alates hetkest, kui teda informeeriti kaubamärgiomanike ainuõigust vahetult rikkuvate isikute õigusvastasest tegevusest, tõkestada kaubamärgiomanike õiguste rikkumine hagis märgitud veebilehtedel. Jättes oma käibekohustuse täitmata, on kostja teadlikult ja tahtlikult aidanud kaasa kaubamärgiomanike ainuõigust vahetult rikkuvate isikute õigusvastasele tegevusele ning teda tuleb käsitada kaubamärgiomanike ainuõiguse rikkumisele kaasaaitajana.

Vaatamata sellele, et kohtud leidsid põhjendatult, et kostja vastutab kaubamärgiomanikele tekitatud kahju eest kaubamärgiomanike ainuõigust vahetult rikkunud isikutega solidaarselt, jätsid kohtud hageja kasuks kahjuhüvitise välja mõistmata. Kolleegium leiab, et kohtud on lähtunud saamata jäänud tulu hüvitamise nõude käsitlemisel konkreetse tegeliku kahju arvutamise reeglitest ega ole arvesse võtnud kaubamärgiõiguse rikkumisega tekitatud saamata jäänud tulu eest hüvitise kindlaksmääramise eripära. Kolleegium peab selle tõttu põhjendatuks saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Hageja tugineb ka sellele, et kohtud on jätnud vääralt rahuldamata rikkumisest hoidumise nõude. Kolleegium sellega ei nõustu. Kolleegium leiab sarnaselt ringkonnakohtuga, et hagi rahuldades peab kohus suutma piiritleda, millistest konkreetsetest tegevustest peab kostja hoiduma, kuid hageja nõude alusel ei ole see võimalik.

Ringkonnakohtu ja Maakohtu otsused tühistati osaliselt materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja asi saadeti Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt.

Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:

Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia

turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109

Teised uudiskirjad

Vaata uudiste arhiivi