Kaubamärgiseaduse muudatused alates 01.04.2019

Riigikogu võttis 20.02.2019.a. vastu kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ning sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse. Seaduse muudatused jõustuvad 01.04.2019.a. ning need võib laias joones jagada kolme gruppi:

• Muudatused kaubamärgi registreerimise taotlemisel
• Muudatused kaubamärgiõiguste vaidlustamisel
• Muudatused kaubamärgiõiguste haldamisel

Muudatused kaubamärgi registreerimise taotlemisel

Kaubamärgi esitusviis

Muudatustega kaotatakse nõue, et kaubamärgina kaitstav tähis peab olema graafiliselt kujutatav. Nii näiteks on võimalik edaspidi kaitsta helimärke (MP3 formaadis), multimeedia-, hologramm- või liikumismärke, mille saab esitada kas heliga või helita videofailidena (MP4 formaadis). Kriteeriumiks jääb, et kaubamärgina kaitstavat tähist peab olema võimalik esitada registris viisil, mis võimaldab pädeval asutusel ja üldsusel teha kindlaks kaubamärgi õiguskaitse selge ja täpne ulatus.

Varasemate õiguste kontrolli kaotamine

Kaubamärgi menetluslikult poolelt asendub senine Patendiameti poolne absoluutsete ja suhteliste keeldumisaluste kohaldamine üksnes absoluutsete keeldumisaluste kontrolliga. Lühidalt, Patendiamet ei kontrolli enam kaubamärgi registreerimismenetluse käigus võimalikke vastuolusid varasemate õigustega, seda jääb asendama Euroopa Liidu märkide puhul juba aastaid tõhus vaidemenetlus.

Varasemate õiguste kontrolli kadumine kohustab kaubamärgiomanikke edaspidi ise monitoorima uusi võimalikke sarnaseid märke, et neid siis vajadusel vaidlustada. Siinkohal saame kindlasti monitooringu osas abiks olla ning mainitud jälgimise enda peale võtta.

Mis puutub taotlustesse, mis on esitatud enne 01.04.2019 ning mille osas amet ei ole veel teinud registreerimise või registreerimisest keeldumise otsust, siis neile kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud keeldumise aluseid ja menetlemisel lähtutakse vastava menetlustoimingu kehtivuse ajal kehtivast menetlusnormist.

Taotluste menetluse kiirenemine

Patendiameti menetlus muutub oluliselt kiiremaks, s.o kui seni kulus ametil 7-9 kuud kaubamärgi osas otsuse tegemiseks, siis tulevikus läheneb mainitud periood pigem Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti menetlusperioodile, mis täna on orienteeruvalt 4 kuud.

Menetluse kiiremaks muutumist toetab ka üha enam liikumine elektroonilise suhtluse suunas, sh. üleminek digitaalse registritoimiku pidamisele. Muuhulgas edastab Patendiamet muudatuste jõustumise järgselt menetluslikke teateid ning ka näiteks kaubamärgitunnistusi (ja ka tööstusdisainilahenduse tunnistusi), elektroonsel kujul.

Muudatused kaubamärgiõiguste vaidlustamisel

Võimalus esitada Patendiametile märkusi registreerimistakistuste olemasolu kohta

Enne veel kui pöörduda komisjoni poole, tekib kaubamärgiomanikele võimalus esitada Patendiametile kuni kaubamärgi registreerimisotsuse tegemiseni kirjalikke märkusi. Nii näiteks võib ameti tähelepanu juhtida taotletud märgi kirjeldavale iseloomule. Patendiamet võtab kirjalikud märkused arvesse ning see võib päädida ka registreerimisest keeldumise otsusega.

Muudatused Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni struktuuris ning pädevuses

Senise kaheksaliikmelise komisjoni asemel nähakse ette kahest alalisest liikmest koosnev komisjon. Sarnaselt kehtiva süsteemiga lahendab komisjon ka edaspidi vaidlusi kolmeliikmelises koosseisus, kaasates vastava valdkonna eksperdina koosseisu täiendava liikme või liikmed.

Lisaks Patendiameti otsuste peale esitatud kaebustele ja kaubamärkide vaidlustamisavaldustele hakkab komisjon lahendama ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avaldusi ning teiste tööstusomandi esemete tühistamise avaldusi, mida seni lahendasid maakohtud.

Ka vaidlustusmenetluse osas liigutakse Euroopa Liidu kaubamärkide osas kehtiva korra suunas, s.o nii näiteks ei saa enam vaidlustada hilisemat kaubamärki varasema kaubamärgi alusel juhul, kui varasemat märki ei ole viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud.

Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni menetluse kiiremaks muutumine

Muudatustega piiritletakse komisjoni menetluse eri etappe ajaliselt, et muuta vaidluste lahendamist efektiivsemaks ning kiiremaks. Samuti luuakse leppemenetlus, s.o vaidluse sisulisele lahendamisele eelnev 2 kuuline periood, mille jooksul pooled võivad saavutada kompromissi.

Edaspidi saab tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esimees oma ainuisikulise otsusega, sarnaselt tsiviilkohtumenetlusega, kinnitada menetlusosaliste kompromissi ja sellega menetluse lõpetada. Kui pooled jõuavad kompromissini enne lõppmenetluse alustamist, tagastatakse pool avalduse esitamisel tasutud lõivust.

Muudatused kohtumenetlustes

Kui kehtivas õiguses on intellektuaalomandit puudutavate tsiviilasjade lahendamiseks sisuline pädevus tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi esimese astmena kõigil Eesti maakohtutel, siis muudatuste järgselt lahendatakse edaspidi kõik vaidlused Harju Maakohtus.

Muudatused kaubamärgiõiguste haldamisel

Kaubamärgi kehtivusaja algus

Kaubamärgiomanike jaoks vast kõige olulisemaks muudatuseks on kaubamärgi kehtivuse põhimõtete muutus. Kaubamärgi kehtivuseks on endiselt 10 aastat, kuid alates seaduse jõustumisest arvestatakse kehtivuse alguskuupäevana sarnaselt Euroopa Liidu märkidega registreerimise kuupäeva asemel taotluse esitamise kuupäeva.

Esindusõiguse tõendamine

Teiseks oluliseks muudatuseks on volikirjade kaotamine, s.o edaspidi patendivoliniku esindusõigust Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis eeldatakse. Lepingulist esindusõigust tõendavat dokumenti peab esitama üksnes juhul kui seda nõutakse.

Kokkuvõtvalt peaksid muudatused muutma kiiremaks ja tõhusamaks Patendiameti menetlust ning tööstusomandi apellatsioonikomisjoni struktuurseid muutusi arvesse võttes võib loota kiiremale menetlusele ka komisjonis.