Uudised

Komisjon hinnangul ei olnud vaidlust selles, et vaidlustaja kaubamärgid on varasemad kui vaidlustatud kaubamärk ega selles, et võrreldavate kaubamärkidega tähistatud kaubad on osaliselt identsed ja samaliigilised. Küll aga leidis komisjon, et võrreldavad kaubamärgid on nii visuaalselt, foneetiliselt kui semantiliselt erinevad.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

Komisjon leidis, et vaidlustaja kaubamärgid sisalduvad täielikult taotleja kaubamärgi algusosas – need on visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt sarnased ning jäävad tarbijatele hästi silma. Tähiste erinevused ei neutraliseeri märkide meeldejäävaid sarnasusi, mistõttu võrreldavad kaubamärgid on sarnased. Kuna taotleja ei osalenud vaidlustusavalduse menetluses, järeldas komisjon, et taotleja on vaidlustusavaldusega nõustunud ega soovi sellele vastu vaielda või on kaotanud huvi vaidlustatud kaubamärki kaitsta.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Komisjon nõustus vaidlustajaga, et vaidlustaja kaubamärgid JOHANN BRUNNER ja Johann Brunner Prestige B on klassis 33 üldtuntud ja et need on taotleja kaubamärgiga võrreldes varasemad. Lisaks nõustus komisjon, et sõnaline kaubamärk BRUNNERS, millega taotleja soovib tähistada identseid kaupu klassis 33, on visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnane varasemate vaidlustaja üldtuntud kaubamärkidega ning need kaubamärgid on omavahel assotsieeruvad. Kuna taotleja ei osalenud vaidlustusavalduse menetluses, järeldas komisjon, et taotleja on vaidlustusavaldusega nõustunud ega soovi sellele vastu vaielda või on kaotanud huvi vaidlustatud kaubamärki kaitsta.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Komisjon nõustus vaidlustaja argumentidega võrreldavate kaubamärkide sarnasuse osas. Kuna taotleja ei vaielnud neile argumentidele menetluse vältel vastu, järeldas komisjon, et taotleja on vaidlustusavaldusega nõustunud või on kaotanud huvi vaidlustatud kaubamärki kaitsta.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Komisjon nõustus vaidlustaja seisukohtadega kaubamärkide ja nendega tähistavate kaupade sarnasusest, millest tulenevalt on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt ning nende omavaheline assotsieerimine. Kuna taotleja ei osalenud vaidlustusavalduse menetluses, järeldas komisjon, et taotleja on vaidlustusavaldusega nõustunud ega soovi sellele vastu vaielda või on kaotanud huvi vaidlustatud kaubamärki kaitsta.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Vaidlustaja vaidlustas Patendiameti otsuse registreerida ülaltoodud kaubamärk klassis 39 leides, et tegu on taksoteenust kirjeldava tähisega, mis on ühtlasi muutunud tavapäraseks heauskses äripraktikas.

Komisjon nõustus, et teatud ruudustik on rahvusvaheliselt, sh Eestis tuntud taksoteenuse sümbol, kuid leidis, et taotlejate kaubamärgi puhul ei ole tegemist sellise ruudustikuga. Taotlejate kaubamärgil kujutatud nurga alla pööratud puna-valge ruudustikku tajub keskmine mõistlikult teadlik, tähelepanelik ja arukas tarbija kui konkreetse ettevõtja kaubamärki ega pea seda ei tavapäraseks takso sümboliks ega taksoteenust kirjeldavaks tähiseks. Komisjoni hinnangul on taotlejate kaubamärk tavapärasest takso tähisest piisavalt erinev ja omanäoline, mistõttu on see eristusvõimeline ja konkreetse teenusepakkujaga seostatav isegi ilma sõnalise osata.

Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.

Kaebus Patendiameti otsuse peale, millega Patendiamet luges osa kaupade ja teenuste suhtes kaubamärgi „LURE“ tagasivõetuks ning lõpetas menetluse.

Patendiamet luges kaubamärgi “LURE” taotluse osaliselt tagasivõetuks seetõttu, et taotleja ei vastanud Patendiameti poolt taotleja esindaja e-posti aadressile saadetud registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise teatele. Taotleja esindaja väitis, et ta ei ole nimetatud teadet kätte saanud.

Komisjon märkis, et elektroonilise suhtluse puhul – nii eelneva nõusoleku korral kui selle puudumisel – tuleb arvestada riskiga, et edastatud teated jms võivad minna kaduma, nt sattuda rämpsposti hulka või karantiini. Selle riski vähendamiseks on võimalik taotleda e-kirja saajalt kättesaamiskinnitust mingi perioodi jooksul, ning kui seda ei saada, edastada teade uuesti muid kanaleid pidi või uurida, kas teade on adressaadini jõudnud. Komisjon leidis, et Patendiamet on hea halduse ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtudes kohustatud menetluse taastama juhul, kui taotleja esindaja väidab, et ta ei ole kätte saanud teadet, millele reageerimisest sõltub menetluse jätkamine, ning Patendiametil puuduvad vastupidist tõendavad andmed (näiteks taotleja kinnitus teate kättesaamise kohta).

Kaebus rahuldati.

Vaidlustatud domeen: transpordipark.ee

Komisjon otsustas anda domeeninime transpordipark.ee üle vaidlustajale.

Vaidlustaja leidis, et domeeninimi transpordipark.ee rikub tema varasemaid õigusi. Kuivõrd vaidlustatud domeen ei olnud kasutuses, puudus vaidlustaja hinnangul registreerijal õigustatud huvi ning vaidlustaja eeldas, et registreerija sooviks oli võõrandada see kasu saamise eesmärgil.

Komisjon nõustus vaidlustajaga, et domeeninimi transpordipark.ee on identne vaidlustaja varasema Transpordipark OÜ ärinimega. Arvestades, et domeeninimi transpordipark.ee langeb kokku vaidlustaja ärinimega Transpordipark OÜ, leidis Komisjon, et registreerijal puudus õigustatud huvi domeeninime registreerimiseks ja kasutamiseks.

Vaidlustusavaldus rahuldati.

Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus muuhulgas keelata kostjal domeeninime veskimoldre.ee kasutamine ning anda see üle hagejale. Hageja väitel oli kostja domeeninime registreerides teadlik, et hageja oli arendamas “VESKIMÖLDRE” nimelist elamurajooni. Pärast domeeni veskimoldre.ee registeerimist kostja nimele registreeris hageja ka Eesti Patendiametis kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“.

Kostja sõnul kasutas ta tähist “VESKIMÖLDRE” juba alates 1996.-st aastast, mil sai alguse tema samanimelise elamupiirkonna rajamine. Kostja esitas vastuhagi hageja ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks kaubamärgi „VESKIMÖLDRE“ suhtes. Kostja leidis, et hageja kaubamärgi registreerimine on õigusvastane tulenevalt kostja varasemast üldtuntud kaubamärgist “VESKIMÖLDRE” ning et hageja on identse kaubamärgi registreerinud pahauskselt. Alternatiivselt leidis kostja, et „VESKIMÖLDRE“ on hageja kaubamärgi registreeringus loetletud teenuste osas eristusvõimetu, kirjeldav ja tavapärane tähis, mis näitab üksnes kinnisvaraga seotud teenuste osutamise asukohta.

Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata, leides, et kostja ei kasuta tähist „VESKIMÖLDRE“ domeeninimes kaubamärgi funktsioonis. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostja kaubamärgi üldtuntus ei leidnud tõestust, kuidvõrd kostja oli tähist kasutanud ja asjaomane avalikkus oli seda mõistnud elurajooni nimena, mitte kaubamärgina. Seega ei saanud hageja tahe kaubamärgi registreerimisel olla takistada kostjal oma kaubamärgi kasutamist ja registreerimist.

Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu järeldusega, et kostja kasutab tähist „VESKIMOLDRE“ vaid asukohale viitamiseks. Kohtud tuvastasid, et domeeninimi veskimoldre.ee on suunatud kostja üldisele veebilehele arcovara.ee, kusjuures veebilehel arcovara.ee toodud info kohaselt ei ole kostjal ühtegi töös või müügis olevat Veskimöldre nime kandvat arendusprojekti. Riigikohtu arvates viitavad need asjaolud, et kostja kasutab tähist „VESKIMOLDRE“ eesmärgiga juhatada interneti kasutajad teabeni kostja osutatavate kinnisvarateenuste kohta ning neid reklaamida. Järelikult kasutab kostja tähist „VESKIMOLDRE“ kaupade või teenuste puhul.

Mis puudutab kaubamärgiomaniku õigust nõuda kolmandalt isikult kaubamärgiga identse või sarnase domeeninime üleandmist, kui see domeeninimi on registreeritud enne seda, kui kaubamärk sai õiguskaitse, märkis kohus järgnevat. KaMS ei piira õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku õigust tugineda oma kaubamärgist tulenevale ainuõigusele isiku suhtes, kes kasutab kaubamärgiga identset või sarnast tähist domeeninimes, isegi kui nimetatud domeeninimi on registreeritud enne seda, kui kaubamärk sai õiguskaitse, või kui domeeninime registreerinud isikul on selle kasutamiseks õigustatud huvi ja kasutamine toimub heas usus.

Kohus jõudis järeldusele, et tähist „VESKIMÖLDRE“ tuleb lugeda klassides 36 ja 37 loetletud teenuseid kirjeldavaks siis, kui asjaomane avalikkus juba praegu või eelduslikult tulevikus seostab teenuseid, mille juures seda tähist kasutatakse, Veskimöldre geograafilise piirkonnaga, näiteks arvates, et vastavaid teenuseid osutatakse selles piirkonnas.

Hageja kassatsioonkaebus ja kostja vastukassatsioonkaebus rahuldati osaliselt.