Uudised

Uudiskiri
Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused
I Vaidlustusavaldused
Otsus nr 1702-o
Komisjoni hinnangul on võrreldavad kaubamärgid äravahetamiseni sarnased ja assotsieeruvad, kuivõrd mõlema kaubamärgi kandev ja domineeriv osa on sõna „radoonitõrjekeskus“. Varasema kaubamärgi koosseisus olevad ülejäänud sõnad on üheseltmõistetavalt omaniku tegevusala kirjeldavad. Vaidlustaja kaubamärgi teenused klassis 42- teaduslikud ja tehnoloogilised uurimused ja projekteerimine teenusena; tööstuslikud analüüsid ja uurimused teenusena – on samaliigilised taotleja kaubamärgi teenustega klassis 44 – maastikuarhitektuur; aianduslik maastikukujundus, sest maastikuarhitektuur ja aianduslik maastikukujundus eeldab uuringuid ja projekteerimist.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
Otsus nr 1620-o
Komisjoni hinnangul on väljaspool kahtlust see, et tähise „Skyr“ näol on tegemist sõnaga, millel on tähendus – “Skyr“ tähendab Islandi traditsioonilist jogurti- või toorjuustulaadset toodet. Seejuures nõustus komisjon taotlejaga, et sõnal „Skyr“ on tähendus ka Eesti tarbija jaoks ning tegemist ei ole tähisega, mille kaudu oleks tarbijal võimalik eristada ühe ettevõtja klassi 29 kaupu teise ettevõtja omadest. Võrreldavates kaubamärkides võib sõna „Skyr“ pidada küll domineerivaks elemendiks, kuid arvestades selle sõna eristusvõimetust, ei muuda see tõenäoliseks vaidlustaja ja taotleja kaubamärkide äravahetamist. Komisjon pidas võrreldavate kaubamärkide üldist kujutluspilti erinevaks – vaidlustaja kaubamärk on must-valge, samas kui taotleja kaubamärk on värviline, ning taotleja kaubamärgis on kasutatud silmatorkavaid kujunduslikke elemente, mis vaidlustaja kaubamärgis puuduvad.
Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.
Otsus nr 1570-o
Kuigi vaidlustusavalduse alusena tõi vaidlustaja arvukalt varasemaid kaubamärke, siis komisjoni arvates on tarbijale tuntud just tähekombinatsioon “H&M”. Kui võrrelda tähekombinatsioone „H&A“ ja „H&M“ ning nende graafilist kujutamist, siis on komisjoni hinnangul tegemist visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalselt erinevate tähistega. Ühtlasi on vaidlustaja kauplused Eestis selgelt piiritletud ja nendes kauplustes ei müüda teiste firmade kaupu ega osutata teiste firmade teenuseid. Selline oma kaupade ja teenuste esitlemine ja müümine välistab vaidlustaja ja taotleja kaubamärkide segiajamise või assotsieerumise.
Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.
Otsus nr 1529-o
HEPARSIL
Komisjon leidis, et vastandatud kaubamärgid on visuaalselt ja foneetiliselt erinevad ning puuduvad ka kontseptuaalsed sarnasused nende tähiste vahel. Kaubamärkide lõpuosa sarnasused on antud juhul teisejärgulised, kuna tarbija tähelepanu keskendub märkide algustele, mis on täiesti erinevad. Võttes arvesse menetlusosaliste selgitusi, on komisjoni hinnangul ka varasema kaubamärgi CARSIL maine ja eristusvõime ärakasutamine või kahjustamine hüpoteetiline. Võrreldavad kaubamärgid ei ole sedavõrd sarnased ja vaidlustaja märk ei ole väga mainekas, et oleks tõenäoline selle ärakasutamine hilisema kaubamärgi huvides.
Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.
Otsus nr 1729-o
Taotleja ei kasutanud vaidlustusavalduse menetluse kestel menetluses osalemise õigust ega esitanud komisjonile vastuväiteid vaidlustusavalduse kohta, mistõttu komisjon järeldas, et taotleja on vaidlustusavaldusega nõustunud ega soovi sellele vastu vaielda või on kaotanud huvi vaidlustatud kaubamärki kaitsta. Vaidlustaja poolt esitatud tõendite alusel luges komisjon vaidlustaja kaubamärgi “Dove” Eestis üldtuntuks.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
Otsus nr 1613-o
Champagne Addict
Vaidlustaja vaidlustas Patendiameti otsuse registreerida kaubamärk Champagne Addict taotleja nimele klassis 33 (kaitstud päritolunimetusega “champagne” tähistatud veinid ja vahuveinid”), leides, et kaubamärgi registreerimine taotleja nimele ei ole seaduslik.
Euroopa Liidus on 1973.-st aastast registreeritud ja EL määruse 1308/2013 poolt kaitstud Champagne päritolunimetusega vein. Vaidlustajal on volitus esindada ning kaitsta Champagne veinikasvatajate ning veinimajade kollektiivseid huve, sh kaitsta päritolunimetust Champagne. Komisjon leidis, et taotleja kaubamärgiga tähistatakse veine ja vahuveine, mis on olemuselt samad kaupadega, mida tähistatakse kaitstud päritolunimetusega Champagne (veinid). Komisjon nõustus vaidlustajatega, et puuduvad igasugused tõendid, et taotlejal oleks puutumus klassi 33 kaitstud päritolunimetusega “champagne” tähistatud veinide ja vahuveinidega.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
Otsus nr 1643-o
Vaidlustaja, kes on James Bondi filmidega seotud intellektuaalomandiõiguste (kaubamärgid, tegelaskujud, autoriõigused jne) omanik, vaidlustas kaubamärgi muuhulgas seetõttu, et taotlejate kaubamärgi näol on tegemist vaidlustajale kuuluva autoriõigusega kaitstud teose, s.o püssi vintraua stseeni töötlusega.
Komisjon nõustus vaidlustajaga leides, et taotlejate kaubamärk on töödeldud versioon autoriõigustega kaitstud James Bondi filmide avastseeni kujundusest. Komisjoni hinnangul esineb taotlejate kaubamärgi ja vaidlustaja teose kesksetes elementides hulk kokkulangevusi ning võib pidada tõenäoliseks, et taotlejate kaubamärgis kasutatud elementidega on soovitud tekitada assotsiatsioone vaidlustaja teoseks oleva püssi vintraua kaadritega. Teose kasutamine (s.t ka töötlemine) teiste isikute poolt ei ole lubatud teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. Nähtuvalt nii vaidlustaja kui taotlejate seisukohtadest ei ole vaidlustaja oma teosega seotud õigusi taotlejatele üle andnud ega litsentsinud.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
Otsus nr 1704-o
SKYPE
SKYPE
Komisjon leidis, et taotleja kaubamärgile SKYPE ei ole võimalik anda õiguskaitset, kuna see on identne varasemalt registreeritud vaidlustajate kaubamärkidega SKYPE. Ühtlasi luges Komisjon vaidlustajate kaubamärgi SKYPE taotleja kaubamärgitaotluse esitamise kuupäevaks, so 23.08.2006, üldtuntuks ja leidis, et vaidlustajate kaubamärgid on Eestis omandanud teatud maine. Seetõttu võidakse vaidlustatud kaubamärgiga SKYPE kuritarvitada või kahjustada üldtuntud kaubamärki SKYPE.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
Otsus nr 1708-o
HYAL
HYAL SYSTEM
HYALONE
Komisjoni hinnangul on vaidlustatud kaubamärk NEOHYAL varasemate vaidlustaja kaubamärkidega äravahetamiseni sarnane ja assotsieeruv ühisosa HYAL poolest ning taotleja soovib kaubamärgiga NEOHYAL tähistada vaidlustaja kaubamärkidega identseid või samaliigilisi kaupu või teenuseid. Komisjon leidis, et vaidlustaja kaubamärkidest on HYAL kõige sarnasem taotleja kaubamärgiga NEOHYAL. Prefiks neo- on sageli kasutatav eesliide sõnale, mis viitab millelegi uuele, mistõttu on tõenäosus kaubamärkide HYAL ja NEOHYAL äravahetamiseks tarbijate poolt, sh nende omavaheliseks assotsieerumiseks märkimisväärselt suur. Samuti nõustus komisjon vaidlustajaga selles, et keskmine tarbija võib uskuda, et võrreldavate kaubamärkide omanike vahel on äriline seos.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
II Kaebused
Otsus nr 1706-o
Kaebus Patendiameti otsuse peale keelduda Euroopa patendi nr EP 2272676 kehtivuse taastamisest.
Euroopa patent nr EP 2272676 kaotas Eestis kehtivuse, kuna 11. aasta kehtivuslõiv jäi õigeaegselt tasumata. Kaebaja esitas Patendiametile taotluse patendi kehtivuse taastamiseks, leides, et lõivu õigeaegselt tasumata jätmise tingis üksik, ettearvamatu ja juhuslik viga muidu hästi töötavas patentide haldamise süsteemis. Patendiamet keeldus patendi kehtivuse taastamisest, kuna leidis, et tegemist ei ole üksiku erandliku veaga, mida saaks lugeda isoleerituks ja vabandatavaks.
Komisjoni hinnangul võib kaebaja Eesti esindaja tähtaegade monitoorimise ja instruktsioonidest kinnipidamise andmebaasi sisestatud eksliku kirje käesoleval juhul lugeda inimlikuks eksituseks, mis tulenes eelkõige asjaolust, et kliendi juhis erines tavalisest pikaajalisest praktikast, mistõttu viga ei ilmnenud ka topeltkontrolli käigus. Arvestades kaebaja Eesti esindaja tähtaegade seire süsteemi üldist tõhusust ning patenditaotlusega tegelenud patendivolinike pikaajalist kogemust, nõustus komisjon, et tegemist oli ühekordse isoleeritud veaga muidu hästi töötavas tähtaegade monitoorimise süsteemis ja büroo on tähtaegade järgimisel näidanud üles asjakohast olukorrale vastavat hoolsust (due care). Kaebus rahuldati.
Domeenivaidluste Komisjoni otsused
Vaidlusasi nr 18-1a-316
Vaidlustatud domeenid: estonianspas.ee, eestispad.ee, eestispaad.ee
Komisjon otsustas anda domeeninimed estonianspas.ee, eestispad.ee ja eestispaad.ee üle vaidlustajale.
Vaidlustaja leidis, et domeeninimed estonianspas.ee, eestispad.ee ja eestispaad.ee rikuvad vaidlustaja varasemaid õigusi ning et domeeninimed on registreeritud ilma, et registreerijal endal oleks olnud õigust või õigustatud huvi domeeninimele ning et domeeninimed on registreeritud pahauskselt.
Komisjoni hinnangul on vaidlustatud domeeninimed estonianspas.ee, eestispad.ee ja eestispaad.ee
eksitavalt sarnased vaidlustaja varasema kaubamärgiga ja vaidlustaja mitte-tulundusühingu nimega „Eesti Spaaliit“. Kuna registreerija registreeris vaidlusalused domeeninimed tulu teenimise eesmärgil kasutada andmiseks kolmandale isikule, olid domeeninimed Komisjoni arvates registreeritud ilma, et registreerijal oleks olnud õigust või õigustatud huvi domeeninimedele. Vaidlustusavaldus rahuldati.
Kohtulahendid
Kohtuasi nr 2-16-7455
Hageja esitas kostja vastu hagi kohustamaks viimast lõpetama hageja Euroopa Ühenduse kaubamärkidest SAZERAC tulenevate ainuõiguste rikkumine. Kostja sõnul ta küll kasutab tähist sazerac, kuid kostja ei riku sellega hageja kaubamärgiõigusi, sest hageja pole oma kaubamärke Eestis ega Euroopa Liidus kasutanud. Kostja esitas hageja kaubamärkide osaliseks tühistamiseks ka vastuhagi. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning vastuhagi täielikult – hageja kaubamärgid küll tühistati kostja poolt nõutud ulatuses, kuid kehtima jäänud klasside alusel keelas kohus kostjal hageja kaubamärgiõiguste rikkumise.
Ringkonnakohtus oli vaidluse all peamiselt küsimus, kas kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise tõendamiseks piisab sellest, kui keskmise tarbija seisukohalt on tõenäoline, et asjakohased kaubad-teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või majanduslikult seotud ettevõtjatelt, või on oluline ka see, kas kaubamärgiomanik kaubamärki registreeritud kaupade ja teenuste puhul tegelikult kasutab.
Ringkonnakohus möönis, et üldjuhul peab EL kaubamärgi määruse artikkel 9 lg 2 alusel kaubamärgi rikkumise nõuet lahendav kohus lähtuma eeldusest, et registreeritud kaubamärk kehtib, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastuhagiga. Siiski peab kohus võtma vastu ka muul viisil esitatud taotluse ELi kaubamärgi tühistamise kohta, kui kostja väidab, et EL kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumismenetluse hagi esitamise ajal. Selline muul viisil esitatud taotlus on käsitatav kaubamärgi tühistamise vastuväitena, mis takistab hagi rahuldamist.
Kohus viitas, et kostja on kogu kohtumenetluse vältel väitnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja kaubamärke ei ole Euroopa Liidus ega Eestis kasutatud. Kui hageja ei tõenda kaubamärkide kasutamist ja kasutamata jätmine ei ole põhjendatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust hagi rahuldada. Ringkonnakohus tühistas selles osas maakohtu otsuse ning saatis maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:
Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia
turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109
Faks: +372 6 403 105
© Patendibüroo TURVAJA OÜ, 2018