Uudised

Uudiskiri
Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsused
I Vaidlustusavaldused
Otsus nr 1667-o
Taotleja kaubamärk on eristusvõimeline.
Komisjon leiab, et sõnad „MAJONEES“ ja „PROVANSAAL“ taotleja ja vaidlustaja kaubamärkides informeerivad tarbijat provansaal-tüüpi majoneesist, kuid ei informeeri tarbijat kauba liigist, omadustest, kvaliteedist, hulgast, otstarbest, väärtusest, geograafilisest päritolust, majoneesi tootmise ajast või teisi omadusi näitavatest või kirjeldavatest tähistest või andmetest.
Vaidlustaja seisukoht, et vaidlustatud kaubamärk ei saa täita kaubamärgi funktsiooni kaitsevõimetuse tõttu on üldsõnaline ning põhjendamata subjektiivne hinnang. Komisjon nõustub taotlejaga, et vaidlustaja argumentides ning nõuetes puudub järjepidevus. Komisjon leiab, et vaidlustaja käitumine vaidlustusavaldust esitades on pahatahtlik. Komisjon saab üksnes hinnata Patendiameti otsuse õiguspärasust ning kas märgi registreerimise osas esinevad õiguskaitset välistavad asjaolud või mitte.
Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.
Otsus nr 1685-o
MO&Co.
Vastandatud kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased.
Komisjon rõhutas, et mõlema märgi puhul on tegemist lühikeste tähistega, milles iga väiksemgi erinevus on tarbijatele koheselt märgatav, täheldatav ning tajutav. Komisjon leidis, et täiend &Co on üsna eristusvõimetu, kuna leiab laialdast kasutust ärinimede tähistamisel ja MO on vaidlustaja tähise domineerivam element. Komisjon leidis, et võrreldavad tähised on visuaalselt sarnased. Ka foneetilisel võrdlusel ei ole erinevused märkimisväärsed, eriti kui arvestada sellega, et taotleja tähis sisaldub täielikult vaidlustaja tähises.
Semantiliselt ei saa tähiseid võrrelda, kuna nende domineerivatel elementidel puudub tähendus. Taotleja väide, et ka võrreldavate märkide domineerivad osad MO omavad tarbijale arusaadavat tähendust kui mood, ei ole komisjoni hinnangul usutav.
Kuna võrreldavate kaubamärkidega tähistavad kaubad klassis 25 on identsed ja samaliigilised ning mõned kaubad klassis 18 ja teenused klassis 35 on samuti samaliigilised, siis on kaubamärkide segiajamise tõenäosus olemas.
Vaidlustusavaldus rahuldati osaliselt.
Otsus nr 1560-o
CRISTAL
JAUME SERRA CRISTALINO
Vastandatud kaubamärgid ei ole äravahetamiseni sarnased.
Komisjon võttis seisukoha, et Eesti tarbija saab aru sõna “Cristal” tähendusest, kuna selle kirjapilt ja hääldus on piisavalt lähedane eestikeelsele sama tähendusega sõnale kristall. Komisjon oli arvamusel, et sõnad JAUME SERRA ei ole vaidlustatud kaubamärgis selgitavaks ega kirjeldavaks elemendiks; see on veinitootmises ajalooliselt välja kujunenud tähis.
Komisjon ei nõustu vaidlustajaga selles, et nimetatud märkide sarnasust ja segiajamist määrab asjaolu, et sõna CRISTAL on sõna CRISTALINO osa. Sõnalõpp -INO annab sõnale nii erineva kõla, et muudab selle tajumise. Elemendi “JAUME SERRA” paigutus tähise alguses suurendab erinevuse tajutavust tarbija seisukohast. Ka nähtub antud asja materjalidest ja tõenditest, et pudel šampanjat, mis on märgistatud tähisega CRISTAL, maksab kusagil 300 euro ringis. Tarbija, kes ostab sellist piisavalt kallist toodet, uurib kindlasti hoolikalt nii toodet, kui ka selle päritolu.
Olgugi, et võrreldavate kaubamärkide kaubad on komisjoni arvates samaliigilised, on võrreldavad kaubamärgid ise erinevad.
Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.
Otsus nr 1602-o
Vastandatud kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased.
Komisjon nõustub vaidlustaja seisukohtadega kaubamärkide sarnasuse kohta. On ilmne, et taotleja kaubamärgis „SCANDIC HOME“ sisalduv sõna „SCANDIC“ on täielikult kokkulangev vaidlustaja kummagi kaubamärgi ainsa elemendiga/ sõnaga. Kuigi komisjon kahtles taotleja kaubamärgi teise sõna „HOME“ täielikus eristusvõimetuses, on nimetatud sõna näol siiski igal juhul tegemist vähem silma torkava ja teisejärgulise elemendiga taotleja kaubamärgis. Võrreldavate kaubamärkide domineerivad elemendid on seega identsed.
Võib nõustuda, et vaidlustaja teenused klassides 35, 39, 41, 43 ja 44 on sedavõrd mitmekülgsed, et neil on puutumus reklaami-, ärijuhtimis- ja kontoriteenustega üldiselt, mistõttu saab öelda, et taotleja kaubamärgitaotluses esitatud teenused on samaliigilised vaidlustaja varasemate kaubamärkide „SCANDIC“ teenustega.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
Otsus nr 1683-o
Vastandatud kaubamärgid ei ole äravahetamiseni sarnased.
Apellatsioonikomisjon nõustus taotleja seisukohaga, et sõna „woolish“ on kaubamärgitaotluses viidatud klassides nimetatud kaupade osas kirjeldav, kuna näitab kaupade omadusi. Kirjeldavuse tõttu on sõna „woolish“ eristusvõimetu. Seetõttu leidis komisjon, et taotleja kaubamärgi domineerivamaks osaks on ennekõike looma dekoratiivvormis kujutis. Kaubamärgid sarnanevad kaubamärgi koosseisus oleva sõnaalguse „WOOL-„ poolest, kuid see on taotleja tähises eristusvõimetu ja vähedomineeriv.
Looma kujutiselemendi kasutamise tõttu on märkidel mõningane sarnasus, kuid samal ajal on kujutiste visuaalne väljenduslaad tajutavalt erinev. Sellest tulenevalt on kaubamärkide visuaalsed, foneetilised ja semantilised erinevused olulisemad võrreldes kaubamärkide mõningate sarnasustega. Asjaolud ei anna alust arvata, et avalikkus võib uskuda, et kaubamärkidega tähistatud kaubad või teenused pärinevad samast ettevõttest.
Vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata.
Otsus nr 1481-o
Otsus puudutas patendivaidluse lahendamist.
Patent vaidlustati komisjonis; selle menetluse jooksul ei tõendanud patendiomanik oma leiutise uudsust ja leiutustaset vastandatud dokumentidega võrreldes. Patendiomanik esitas alles istungil suulise avalduse, et meetodi üheks eripäraks on etappide järjekord. Komisjoni arvates materjal (filtermaterjal) ei saa olla uudne ja leiunduslik ka siis, kui selle valmistamise meetod on uudne ja omab leiutustaset. Komisjon leidis, et kaitstud leiutis ei ole uus ega oma leiutustaset ning patent tuleb tühistada.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
II Kaebused
Otsus nr 1584-o
Kaebus Patendiameti otsuse peale kaubamärgi „LE COCO“ registreerimisest keeldumise kohta.
Patendiamet on keeldus kaebaja kaubamärgi LE COCO registreerimisest klassis 43 – toitlustusteenused.
Patendiamet kordas uue otsusega sisuliselt oma varasemat otsust, kuid klassis 43 – toitlusteenused – muutis kaubamärgi registreerimisest keeldumise alust. Kaebaja õiguspärast ootust ei ole Patendiameti uue otsusega rikutud. Peale varasema otsuse tühistamist ja asja tagastamist kaubamärgitaotluse menetluse jätkamiseks ei ole Patendiamet seotud apellatsioonikomisjoni otsusega selliselt, nagu seda leiab kaebaja.
Apellatsioonikomisjon nõustub Patendiameti otsuses toodud põhjendustega ja neid ei korda, vaidlustatud Patendiameti otsus on piisavalt põhjendatud.
Kaebus ei kuulunud rahuldamisele.
Domeenivaidluste Komisjoni Otsused
Vaidlusasi nr. 17-1a-314
Vaidlustatud domeeninimi: wolt.ee
Komisjon otsustas anda domeeninimi wolt.ee üle vaidlustajale.
Domeeninimi registreeriti pärast vaidlustaja registreerimist äriregistris. Vaidlustaja leidis, et Registreerija poolt on tegemist pahatahtliku tegevusega, mille eesmärk on pärssida vaidlustaja äritegevust konkurendi poolt. Nii vaidlustaja kui registreerija tegelevad samas ettevõtluskategoorias.
Vaidlustusavalduse rahuldamise aluseks oli domeeninime identsus vaidlustaja varasema õigusega ning registreerimine või kasutamine pahauskselt. Domeeninimi langeb kokku vaidlustaja kõige eristusvõimelisema ärinime osaga Wolt; registreerijal puudub igasugune seotus sõnaga Wolt. Veebilehel www.wolt.ee puudub sisu.
Vaidlustusavaldus rahuldati.
Harju Maakohus
Tsiviilasja number 2-17-2536
Gigant Kauplus-Ladu OÜ ja Gigant Keskus OÜ esitasid Puffet Invest OÜ-le taotluse kaubamärgi omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks, kuna registreeritud kaubamärki GIGANT ei kasutatud Eestis viie järjestikuse perioodi jooksul aastat pärast registreerimise algatamist, ilma põhjuseta.
Puffet Invest OÜ esitas litsentsilepingu ja kolm arvet tõenditena kõnealuse kaubamärgi kasutamise kohta. Kohus otsustas, et kaubamärgi GIGANT tegelik kasutamine ei olnud tõendatud. Litsentsilepingu olemasolu ainuüksi ei vasta registreeritud kaubamärgi tegeliku kasutamise kriteeriumidele. Lisaks ei sisaldanud tõendina esitatud arved kaubamärgi kasutamist registreeritud kujul ja registreeritud kauba või teenuse puhul. Arvetes esinev viide ettevõtte nimele ei ole piisav kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamiseks.
Kuna ei kaubamärgiomanik ega ka litsentsisaaja ei kasutanud kaubamärki viie aasta jooksul alates kaubamärgi registreerimisest, leidis kohus, et litsentsileping oli lihtsalt puhtvormiline dokument, mille ainus eesmärk oli ametlikult tagada kaubamärgiomaniku ainuõiguste kehtivust.
Hagi rahuldati.
Käesolevas uudiskirjas sisalduv materjal on üksnes informatiivse eesmärgiga ja ei sisalda juriidilisi nõuandeid.
Lisainformatsiooni saamiseks palun võtke ühendust meie patendibürooga:
Patendibüroo TURVAJA OÜ
Liivalaia 22
Tallinn 10118
Estonia
turvaja@turvaja.ee
Telefon: +372 6 403 109
Faks: +372 6 403 105
© Patendibüroo TURVAJA OÜ, 2017